Iha loron 21 fulan-maiu 2025, iha reuniaun ne’ebé hala’o iha Palásiu Governu, Dili, Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN entrega formalmente ba Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, kompilasaun traduzida kona-ba Instrumentus Jurídikus ASEAN nian, hodi kumpre Prioridade n. 1 Kritériu n. 2 nian hosi Roteiru ba Timor-Leste nia Adezaun Plena ba ASEAN.
Prioridade ida-ne’e korresponde ba ezijénsia ba tradusaun ofisiál instrumentus jurídikus ASEAN nian ba lian nasionál Timor-Leste nian — Portugés no Tétum — nu’udar pasu esensiál atu garante ninia komprensaun no aplikasaun hosi instituisaun nasionál sira. Ida-ne’e nu’udar rekizitu fundamentál ida atu hatudu kapasidade nasaun nian hodi implementa no kumpre tratadu, konvensaun, akordu no instrumentu sira seluk hosi organizasaun rejionál, hanesan hatuur iha Roteiru ne’ebé aprova ona hosi Estadu-membru sira ASEAN nian.
Tradusaun sira ne’ebé agora disponivel kobre pilár tolu Komunidade ASEAN nian: Polítiku-Seguransa, Ekonómiku no Sósiu-Kulturál. Marku ida-ne’e nu’udar avansu boot ida iha aliñamentu enkuadramentu jurídiku nasionál ho regulamentu sira ASEAN nian, hodi reforsa kompromisu Timor-Leste nian ba prinsípiu no obrigasaun sira ne’ebé mosu hosi nia adezaun iha futuru.
Versaun sira ne’ebé tradús ona sei sai nu’udar referénsia esensiál ba instituisaun sira Estadu nian no ba parte interesada sira seluk ne’ebé envolve iha prosesu integrasaun rejionál, hodi kontribui ba adezaun ida ne’ebé informadu, estruturadu no efetivu liu.