Iha loron 19 fulan-maiu tinan 2025, sidade Dili sai uma-na’in ba Konferénsia Solidariedade Ázia-Pasífiku ho Saara Osidentál, inisiativa konjunta ida hosi Forum Organizasaun Naun-Governamentál Timor-Leste (FONGTIL), Movimentu Solidariedade Timor-Leste ba Saara Osidentál, Grupu Solidariedade Japaun ba Saara Osidentál no Embaixada Repúblika Árabe Sarauí Demokrátika nian iha Timor-Leste. Eventu ne’e halibur reprezentante sira hosi sosiedade sivíl, movimentus solidariedade no delegasaun diplomátika sira hosi rejiaun Ázia-Pasífiku, inklui partisipante sira hosi Japaun no Austrália, no sura ho prezensa hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, nu’udar konvidadu onra.
Iha nia diskursu durante eventu ne’e iha Fundação Oriente, Xefe Governu hato’o benvindu ba partisipante sira, ho énfaze espesiál ba delegasaun hosi rai Saara Osidentál ne’ebé “dook maibé besik iha ami-nia fuan”, hodi reafirma “kompromisu [Timor-Leste] ba direitu povu sira nian ba autodeterminasaun, liuhosi dalan pasífiku no bazeia ba direitu internasionál”.
“Konferénsia ida-ne’e hanesan momentu istóriku ida. Halibur ita iha-ne’e, iha Sudeste Aziátiku hodi fó apoiu ba kauza povu sarauí nian, ne’e esensiál atu habelar konsiensializasaun kona-ba kestaun ida-ne’ebé, infelizmente, hetan atensaun uitoan de’it iha palku internasionál”, deklara Primeiru-Ministru, hodi fó parabéns mós papél ativu husi organizasaun sosiedade sivíl sira ne’ebé organiza inisiativa ida-ne’e.
Primeiru-Ministru fó-hanoin katak, iha loron tuirmai konferénsia ida-ne’e, Timor-Leste selebra aniversáriu Restaurasaun Independénsia ba da-23, no destaka paralelizmus ho luta povu sarauí nian. “Timor-Leste hamriik hamutuk ho Saara Osidentál iha ninia determinasaun ne’ebé metin atu alkansa autodeterminasaun no rekoñesimentu internasionál, tanba nasaun uitoan maka komprende di’ak-liu duké ami kona-ba saida mak ignora hosi orden internasionál ida ne’ebé dezvaloriza ema ne’ebé fraku no vulneravel liu”, nia deklara.
Hodi alerta kona-ba terus ne’ebé naruk hosi povu Sarauí, Xefe Governu afirma katak “Saara Osidentál hetan ona okupasaun durante dékada lima. Meiu sékulu hosi violénsia no represaun. Meiu sékulu hosi deziluzaun ho sistema internasionál. Meiu sékulu hosi legadu kolonializmu nian no interese komersiál sira ne’ebé nega povu sarauí sira-nia direitu ba autodeterminasaun”. No nia halo apelu ida ba Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas atu nune’e “António Guterres hakuak tomak kauza justa povu sarauí nian, hanesan uluk Kofi Annan hakuak kauza timoroan nian”.
Primeiru-Ministru mós reforsa katak “ita-nia objetivu mak atu alkansa, liuhosi komprensaun mútua no diálogu entre Frente Polisário no Marrocos, solusaun pasífika ida no liuhosi negosiasaun, ne’ebé parte rua ne’e bele aseita, maibé respeitu ba vontade povu sarauí nian”.
Konferénsia ne’e prevee mós enkontru ida, iha Palásiu Governu, entre Primeiru-Ministru ho Sidi Mohamed Omar, reprezentante Frente POLISARIO nian ba Nasoins Unidas, durante enkontru ne’e Sidi Mohamed Omar transmite saudasoins hosi Prezidente Repúblika Árabe Sarauí Demokrátika, Brahim Ghali. Sorumutu ne’e ko’alia kona-ba violasaun direitus umanus iha territórius okupadus no nesesidade atu reativa prosesu referendu ne’ebé ONU promete. Parte rua ne’e reafirma lasu istóriku no emosionál ne’ebé halibur povu timoroan no sarauí, ne’ebé hametin ona liuhosi esperiénsia hamutuk hodi reziste hasoru kolonializmu.
Durante sesaun sira konferénsia nian, reprezentante oioin hosi movimentu solidariedade sira kondena okupasaun hosi Marroku iha Saara Osidentál, defende atu habelar mandatu hosi Misaun Nasoins Unidas nian ba Referendu iha Saara Osidentál (MINURSO) hodi inklui monitorizasaun ba direitus umanus, no apela ba komunidade internasionál atu hapara esplorasaun hosi rekursus naturais sarauís nian no ezije libertasaun ba dadur polítiku sira.
Iha apelu konjuntu ida, organizasoins sosiedade sivíl timorense no movimentus hosi rejiaun Ázia-Pasífiku husu ba Komité Espesiál Nasoins Unidas nian ba Deskolonizasaun (C-24) atu aselera prosesu deskolonizasaun iha Saara Osidentál, kolónia ikus iha kontinente afrikanu.
Atu remata konferénsia ne’e, Sidi Mohamed Omar agradese ba povu no Governu Timor-Leste nia solidariedade, hodi subliña katak “okupasaun la fó lejitimidade” no katak “direitu internasionál kontinua hanesan dalan lejítimu úniku atu alkansa autodeterminasaun”. Akihisa Matsuno, husi Grupu Solidariedade Japaun, hanoin hikas mós ninia esperiénsia durante referendu iha Timor-Leste, iha tinan 1999 hodi reforsa importánsia husi vontade polítika no mobilizasaun internasionál iha prosesu autodeterminasaun.