Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, kondekora, iha loron 16 fulan-maiu tinan 2025, iha Palásiu Nobre Lahane, indivíduu balun ho nasionalidade estranjeira ne’ebé kontribui ona ba estabelesimentu fronteiras marítimas iha Tasi Timor entre Timor-Leste no Austrália.
Distinsaun sira ne’e atribui tuir Dekretu Prezidente Repúblika n. 39/2025, loron 9 fulan-maiu, ne’ebé rekoñese katak “personalidade hirak-ne’e nia atuasaun sai desizivu ba definisaun fronteiras marítimas iha Tasi Timór bazeia ba direitu internasionál no ba soberania marítima Timor-Leste nian, ne’ebé nu’udar kontribuisaun boot ida ba nasaun no ba povu timoroan, ne’ebé merese hetan rekoñesimentu justu hosi Timor-Leste”.
Dekretu ne’e fó-hanoin katak “iha fulan-abríl tinan 2016, Timor-Leste hahú, ba dahuluk iha istória, prosesu Konsiliasaun Obrigatória iha ámbitu Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Marítimu, hodi halo akordu kona-ba fronteiras marítimas permanentes ho Austrália”. Hanesan parte ida hosi prosesu ida-ne’e, “painél ida hosi peritu sira Direitu Internasionál nian, ne’ebé kompostu hosi konsiliadór independente na’in-lima, fó asisténsia ba Estadu rua hodi hetan solusaun amigável ida kona-ba disputa fronteiras marítimas nian”.
Hanesan rezultadu hosi serbisu ne’e, “iha fulan-marsu tinan 2018, ikusmai asina ona Tratadu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Austrália ne’ebé estabelese ida-idak nia fronteiras marítimas iha Tasi Timor, ne’ebé tama iha vigór iha fulan-agostu tinan 2019”.
Dekretu ne’e subliña mós katak “susesu hosi misaun ida-ne’e, importante tebetebes ba prosesu dezenvolvimentu Timor-Leste nian, sei la sai posivel lahó serbisu inkansável (ne’ebé la hatene kolen) hosi ekipa exelente ida, iha nivel jurídiku, diplomátiku, tékniku no administrativu”. Destaka mós papél sentrál hosi Konsellu Seniór, ne’ebé kompostu hosi “peritu no profesór koñesidu sira iha direitu internasionál”, ne’ebé “sai ona pilár fundamentál ida hodi define estratéjia jurídika ne’ebé adota, la’ós de’it tanba sira koloka sira-nia koñesimentu tomak ne’ebé luan no kle’an iha servisu kauza timoroan nian, maibé mós tanba solidariedade no amizade ne’ebé sira hatudu ba luta Timor-Leste nian hodi defende ninia soberania marítima”.
Sira ne’ebé hetan kondekorasaun ho Grau Kolár Orden Timor-Leste maka hanesan:
Sira ne’ebé hetan kondekorasaun ho Grau Medalla Orden Timor-Leste maka hanesan:
Bazeia ba dekretu ida-ne’e, Xefe Estadu salienta katak personalidade sira-ne’e nia atuasaun “nu’udar kontributu signifikativu ida ba país no ba povu timoroan, ne’ebé merese hetan rekoñesimentu justu husi Timor-Leste”.
Orden Timor-Leste, ne’ebé harii ho Dekretu-Lei n. 20/2009, loron 6 fulan-maiu, ho objetivu atu “rekoñese no agradese ba sidadaun nasionál no estranjeiru sira ne’ebé, liuhusi sira-nia komportamentu ka sira-nia aktus ne’ebé sira halo, fó ona kontribuisaun boot ba benefísiu Timor-Leste nian, timoroan ka Umanidade nian”.