Timor-Leste komemora Loron Mundiál Lian Portugés iha segunda-feira ne’e loron 5 fulan-maiu, ho serimónia komemorativa ida iha Palásiu Governu, ne’ebé halibur alunu no profesór sira besik 2000 hosi projetu CAFE (Centros de Aprendizagem e Formação Escolar) no Eskola Sekundária 4 de Setembro Dili, ne’ebé integra iha Rede Eskolas Amigas CPLP nian. Inisiativa ne’e hetan partisipasaun husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais, Mariano Assanami Sabino, no Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares.
Eventu ne’e, iha demonstrasaun ida klara kona-ba valorizasaun no promosaun lian portugés iha sistema edukativu nasionál, destaka importánsia lian portugés hanesan elementu sentrál ba identidade nasionál no meiu komunikasaun ofisiál, no hanesan ai-riin fundamentál edukasaun nian iha país ne’e.
Durante serimónia, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão apela ba inan-aman no enkarregadus edukasaun atu enkoraja oan sira hodi aprende lian portugés no subliña katak lian ne’e halo parte iha istória povu timoroan nian. “Konstrusaun Estadu sei frajil bainhira povu la domina lian ofisiál, ne’ebé esensiál atu komunika no hakerek ho lalais no klaru. Tanba ne’e, importante atu kontinua motiva labarik sira hodi bá eskola no akompaña sira loron-loron iha uma”, dehan Primeiru-Ministru.
Xanana Gusmão mós hato’o parabéns ba alunus no korpu dosente hosi projetu CAFE, “ha’u iha apresiasaun boot tebes ba imi-nia serbisu”, dehan lider Governu ne’e. Nia haruka mós mensajen enkorajamentu ida ba labarik sira ohin loron nian, ne’ebé sei sai adultu “iha aban-bainrua”, atu nune’e “sira estuda no iha kapasidade ida ne’ebé boot liu hodi hasoru dezafius iha futuru, liuliu kapasidade hodi afirma portugés iha ASEAN”.
Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, destaka knaar eskola sira nian iha ensinu lian portugés no ninia integrasaun iha espasu ida hosi valores ne’ebé fahe hamutuk ho CPLP. “Selebrasaun Loron Mundiál Lian Portugés reforsa ita-nia kompromisu ba lian portugés, liberdade, diálogu no dame, sai hanesan ponte entre jerasaun foun sira no mundu ida ne’ebé globál, inkluzivu no interligadu.
“Iha mensajen ne’ebé divulga iha rede sosiál sira Ministériu Edukasaun nian, governante ne’e afirma mós katak “iha loron ida-ne’e ita la’ós selebra de’it dalen ida, ita selebra ligasaun ida ne’ebé kle’an, identidade ida ne’ebé halibur ita iha komunidade globál ida no ne’ebé, iha ita-nia istória tomak, sai hanesan símbolu rezisténsia, luta no esperansa nian. Portugés la’ós de’it lian ofisiál Timor-Leste nian, nia hanesan ponte ida ne’ebé liga ita ba mundu, ne’ebé fó asesu ba ita ba koñesimentu, oportunidade no kreximentu. Liuhosi portugés mak ita espresa ita-nia lian iha momentu krusiál sira hosi ita-nia istória no liuhosi lian portugés mak ita kontinua harii ita-nia futuru aleinde ita-nia lian-inan sira”.
Vise-Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino, fó-hanoin, iha ninia mensajen ofisiál, katak lian portugés “durante momentu nakukun iha okupasaun, hanesan ligasaun ida ho mundu, instrumentu ida ba denúnsia no solidariedade internasionál, no liuliu, sai lian ida iha ita-nia luta ba liberdade”. Nia mós reafirma katak lian portugés, konsagra ona hanesan lian ofisiál iha Konstituisaun Repúblika, kontinua sai ai-riin ida Estadu nian, ne’ebé utiliza iha edukasaun, justisa, administrasaun públika no diplomasia. “Ho orgullu no determinasaun, ita sei afirma nafatin Timor-Leste nu’udar nasaun dame, kultura no multilinguizmu, iha ne’ebé lian portugés sei sai nafatin símbolu rezisténsia, liberdade no esperansa nian”, nia konklui.
Loron Mundiál Lian Portugés ne’e selebra mós iha eskola oioin iha país ne’e ho atividades kulturais, lee poezia no momentus ba selebrasaun diversidade linguístika, promove entre alunu sira rekoñesimentu ba lian portugés hanesan instrumentu identidade, komunikasaun no nakloke ba mundu.