Governu Reforsa Kompromisu ba Reforma no Kualidade Ensinu Superiór

Kua. 30 abril 2025, 20:12h
494593255_122231901332223835_7925919557632194481_n

Dezde inísiu mandatu, Governu Konstitusionál IX implementa ona programa ida ba reforma estruturál iha área estratéjika oioin, ho objetivu atu hasa’e dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país nian, reforsa instituisaun sira no promove formasaun rekursus umanus nasionál. Iha setór edukativu, no liuliu iha ensinu superiór, Governu define ona nu’udar prioridade hodi asegura sistema ida ne’ebé abranjente, alargadu no regula husi padraun kualidade ne’ebé rigorozu, ne’ebé hatán ba nesesidade país nian, respeita Sistema Nasionál Kualifikasaun no kontribui hodi hasa’e kompetitividade ekonomia nasionál.  494427673_122231901344223835_4929013922256749036_n

Iha kontestu ida-ne’e, no tuir kompromisu sira ne’ebé asume iha ninia Programa, Governu adota ona medida lubun ida ne’ebé ho objetivu atu hasa’e kualidade ensinu superiór, diversifika oferta formasaun iha área estratéjika sira ba dezenvolvimentu, no garante ligasaun adekuada entre formasaun akadémika no nesesidade merkadu traballu nian. Aprovasaun ba Lei Baze Ensinu Superiór foun (Lei n. 6/2024, loron 17 fulan-jullu) ne’e nu’udar marku fundamentál ida iha prosesu modernizasaun no kualifikasaun setór ne’e nian.

Tuir reforma ida-ne’e no ho hanoin atu implementa ho másimu, Governu liuhosi Rezolusaun Governu n. 23/2025, loron 11 fulan-abríl, aprova suspensaun ba kriasaun no loke siklu estudu foun iha ensinu superiór iha área koñesimentu ne’ebé barak ona maka kobre hosi oferta ne’ebé ezistente iha instituisaun ensinu superiór sira. Medida ida-ne’e ho objetivu atu garante katak dezenvolvimentu ensinu superiór iha Timor-Leste la’o ho rigór, kualidade no aliñamentu ho nesesidade atuál país nian. 494429922_548719954946928_8456480926247305656_n

Suspensaun ne’ebé Rezolusaun ida-ne’e determina inklui kursu foun baxarelatu, lisensiatura, pós-graduasaun, mestradu no doutoramentu iha área sira hanesan Direitu, Jestaun, Kontabilidade, Enjeñaria Sivíl, Enjeñaria Informátika, Saúde Públika, Enfermajen, Parteira, Administrasaun Públika, Siénsia Polítika no Relasoins Internasionais. Rezolusaun ne’e mós determina hodi taka kedas kursus doutoramentu ne’ebé la’o hela lahó autorizasaun.

Desizaun ida-ne’e, hanesan parte husi estratéjia Governu nian hodi evita saturasaun (ne’ebé liu tiha limite) merkadu traballu ho profisionais iha área sira ne’ebé eziste ona númeru sufisiente hosi formadus, promove adekuasaun ida ne’ebé di’ak liu entre oferta edukativa no nesesidades país nian. Iha tempu hanesan, permite konsentra esforsu iha aprovasaun diploma legál sira ne’ebé presiza hodi regula setór ne’e, inklui planeamentu kurrikulár, abertura, lisensiamentu no akreditasaun  ba kursu foun sira no estabelesimentus ensinu superiór.

Suspensaun ne’e sei hasai kedas bainhira kuadru lejizlativu komplementár konklui ona, hodi garante kondisoins nesesárias atu nune’e expansaun ensinu superiór bele realiza ho forma responsavel, sustentavel no orientada ba exelénsia.

Governu reafirma ninia kompromisu atu kontinua serbisu hodi konsolida sistema ensinu superiór ida ne’ebé ho kualidade, diversifikadu no inkluzivu, hodi kontribui ba konstrusaun sosiedade ida ne’ebé kualifikada, dinámika no preparada liu ba oportunidade no dezafiu sira iha futuru.

 

   Ba leten