Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-abril tinan 2025
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-abril tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Proposta Rezolusaun ba Parlamentu Nasionál, hodi aprova Akordu Parseria entre Uniaun Europeia no ninia estadus-membrus no membrus Organizasaun Estadus Áfrika, Karaíbas no Pasífiku (OEACP, sigla iha lian inglés), ne’ebé koñesidu hanesan Akordu Samoa. Akordu ida-ne’e asina iha loron 15 fulan-novembru tinan 2023, iha Samoa, hodi substitui Akordu Cotonou anteriór.
Akordu Samoa ne’e define kuadru jurídiku globál ba relasoins bilaterais entre Uniaun Europeia no país sira OEACP nian ba tinan ruanulu oinmai. Akordu foun ida-ne’e estabelese prinsípiu komún no inklui área prioridade sira hanesan direitus umanus, demokrasia no governasaun di’ak; pás no seguransa; dezenvolvimentu umanu no sosiál; kreximentu ekonómiku sustentável no inkluzivu; sustentabilidade ambientál no alterasaun klimátika; migrasaun no mobilidade. Akordu ne’e inklui baze komún ida ne’ebé aplikavel ba Parte hotu-hotu, kompleta ho protokolu rejionál espesífiku tolu ba Áfrika, Karaíbas no Pasífiku, ne’ebé adapta ho nesesidade no dezafiu partikulár sira hosi rejiaun ida-idak.
*****
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, ne’ebé estabelese prosedimentu ne’ebé aplikavel ba regra preferensiál sira iha ámbitu akordu komérsiu livre no akordu komersiál sira-seluk.
Objetivu husi Dekretu Governu ida-ne’e mak atu promove no fasilita esportasaun no importasaun sasán no komérsiu entre Timor-Leste ho ninia parseiru komersiál estratéjiku sira, nune’e mós atu prevene fraude kona-ba sasán nia orijen.
Iha sentidu ida-ne’e, diploma ida-ne’e define prosedimentu ba emisaun sertifikadu orijen nian, ne’ebé estabelese regra, matadalan no prosesu avaliasaun sira ne’ebé aplikavel hodi determina orijen hosi sasán esportadu no importadu sira ne’ebé hetan benefísiu hosi preferénsias pautais, hodi konsidera rekizitu sira ne’ebé mai hosi akordu sira ne’ebé temi ona.
Aleinde ne’e, entre matéria sira seluk, diploma ida-ne'e define responsabilidades hosi autoridade kompetente sira iha ámbitu hosi regras orijen nian, liuliu iha ezerse funsaun emisaun, sertifikasaun, inspesaun, verifikasaun no resesaun provas orijen nian, no mós obrigasaun hosi importadór, produtór no esportadór sertifikadu sira, tuir akordu sira ne’ebé temi ona.
*****
Konsellu Ministrus, tuir akordu projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, delibera hodi autoriza halo despeza ho montante adisionál valór millaun 2,65 ba konstrusaun projetu irrigasaun Galata, iha Munisípiu Baukau, nune’e montante totál hosi projetu ne’e hamutuk dolar amerikanu millaun 13,68.
*****
Aprova mós projetu Rezolusaun Governu ba alterasaun daruak husi Rezolusaun Governu n. 7/2024, loron 24 fulan-janeiru, kona-ba Kria Komisaun Ezekutiva ho objetivu atu estabelese Zona Ekonómika Espesiál Dezenvolvimentu iha Oekusi Ambenu.
Ho alterasaun ida-ne'e, Komisaun Ezekutiva nia mandatu aumenta ba fulan ida tan, hodi permite atu konklui serbisu sira ne'ebé la'o hela.
*****
Ikusliu, Konsellu Ministrus, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministru Administrasaun Estatál, Jacinto Rigoberto G. de Deus, delibera hodi aprova tema “Hametin Pás no Dezenvolvimentu” ba komemorasaun 20 Maiu, Loron Restaurasaun Independénsia. REMATA