Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, partisipa iha Reuniaun Konsellu Sósiu-Kulturál ASEAN (ASCC, akrónimu iha lian Inglés) ba dala 33, ne’ebé hala’o iha loron 24 fulan-abríl, iha Kuching, kapitál estadu Sarawak, Malázia.
Sorumutu ne’ebé prezide hosi Tiong King Sing, Ministru Turizmu, Arte no Kultura Malázia nian, fó benvindu ba ministrus no altus reprezentantes hosi Estadu-membru sira ASEAN nian no partisipa mós hosi Timor-Leste nu’udar nasaun observadór. Durante reuniaun, manifesta apoiu unánime ba prioridade lima ne’ebé define hosi prezidénsia Malázia iha Konsellu ASCC, ne’ebé foka ba inkluzaun, sustentabilidade no hametin papél kultura, juventude, saúde no ambiente iha dezenvolvimentu rejionál.
Iha ninia diskursu abertura, Sekretáriu-Jerál ASEAN, Kao Kim Hourn destaka katak “bainhira Planu ASCC Blueprint 2025 besik atu remata, ASCC foti ona medida proativu sira hodi prepara ba ninia futuru pós-2025 ho Planu Estratéjiku ASCC, ne’ebé aprezenta estratéjia olístika ida no medida sira ne’ebé bazeia ba prioridade setoriál no populasaun nia aspirasaun sira”. Responsavel ne’e destaka mós importánsia atu hametin kolaborasaun entre pilár sira ASEAN nian no rezolve dezafius transversál ho énfaze ba reziliénsia klimátika, jestaun riskus no hamenus dezigualdades.
Sorumutu ne’e rezulta ho lansamentu ofisiál ba Planu Estratéjiku Komunidade Sósiu-Kulturál ASEAN 2045, ne’ebé sei adota formalmente husi Xefe Estadu no Xefe Governu sira durante Simeira ASEAN ba dala 46, ne’ebé marka ona ba loron 26 fulan-maiu tinan 2025, iha Kuala Lumpur. Entre dokumentu sira ne’ebé aprova ba adosaun iha Simeira maka Deklarasaun Kompromisu ASEAN kona-ba Seguransa no Auto-Konfiansa relasiona ho Droga, Lista Verifikasaun ba prátika rekrutamentu justu no empregu dignu ba traballadór migrante sira, no Relatóriu Konsellu ASCC ba dala 33. Kuadru Sustentabilidade Ekonomia Kriativa ASEAN nian sei hetan aprovasaun liuhosi ad referendum.
Molok Reuniaun Konsellu ASCC ba dala 33, delegasaun timoroan partisipa iha Reuniaun Grupu Traballu Ad Hoc ba Dezenvolvimentu Planu Estratéjiku ASCC ba dala 11 no Komité Funsionáriu Importante sira hosi Komunidade Sósiu-kulturál ASEAN nian ba dala 38, kontribui hodi define orientasaun estratéjika sira ho objetivu atu integra Timor-Leste iha pilár ASEAN nian ida-ne’e no aliña Timor-Leste ho Komunidade nia Vizaun 2045.
Ministra akompaña husi Embaixadór Timor-Leste iha Malázia, Lisualdo Gaspar, no delegasaun ida ne’ebé kompostu husi reprezentantes husi Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Komisaun Funsaun Públika no Sekretaria Estadu Igualdade.