Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 23 fulan-abril tinan 2025
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 23 fulan-abril tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili no delibera hodi dezigna Ministériu Administrasaun Estatál nu’udar departamentu governamentál ne’ebé reprezenta Governu hodi sai responsavel ba koordenasaun ho Konferénsia Episkopál Timorense, atu organiza serimónia omenajen ba Sua Santidade Papa Francisco, ho hanoin atu hala’o serimónia ida ne’ebé digna, no ne’ebé reprezenta domin boot povu timoroan nian ba Santu Padre.
Governu apela ba populasaun tomak, no liuliu ba funsionáriu públiku sira hotu, atu durante períodu Lutu Nasionál ne’e, halibur malu loron-loron iha orasaun, hahú tuku 5 lokraik, iha Monumentu Nain Feto, iha Lesidere, nu’udar jestu omenajen no rekollimentu hodi hanoin hikas Sua Santidade Papa Francisco.
Ikusmai presiza hatene mós katak, servisus administrasaun públika nafatin la’o hanesan bain-bain, durante periodu Lutu Nasionál ne’e, tanba ne’e la’ós toleránsia pontu ka feriadu nasionál.
*****
Bazeia ba projetu ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, Konsellu Ministrus delibera atu aprova Lista Rezervas Adezaun ba Akordu Abranjente Investimentu ASEAN (ACIA, sigla iha lian inglés) iha ámbitu prosesu negosiasaun adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN.
Deliberasaun ne’e ho objetivu atu asegura komformidade Timor-Leste nian ho kompromisus rejionais ne’ebé ACIA ejize, tratadu ida ne’ebé promove liberalizasaun no protesaun ba investimentu entre Estadus-Membrus ASEAN. Liuhusi aprovasaun ba ninia Lista Rezervas, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu atu kria ambiente ida ne’ebé estável no atrativu ba investimentu estranjeiru, iha tempu hanesan atu garante prezervasaun marjen fleksibilidade nian hodi proteje setores estratéjikus no apoia dezenvolvimentu nasionál.
Lista ne'e identifika setór sira iha ne'ebé mak Estadu mantein direitu hodi impoin restrisoins ka fó preferénsias ba investidór nasionál sira, liu-liu iha agrikultura subsisténsia, peskas artezanais, indústria transformadora tradisionál no esplorasaun mineira, hodi garante katak adezaun ba ACIA la fó impaktu ba intereses ekonómikus no sosiais nasaun nian. REMATA