Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-abril tinan 2025
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-abril tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ba revogasaun Dekretu-Lei n. 72/2022, loron 19 fulan-outubru, kona-ba Rejime Jurídiku ba Parseria Públiku Privada Servisus Diagnóstiku nian.
Haree ba ezekusaun hosi projetu ne’ebé relasiona ho Parseria Públiku-Privada hasoru atrazu no difikuldade institusionál sira, Governu deside atu avalia no hasai filafali projetu ne’e hosi inisiativa prioritária sira, desizaun ne’e formaliza ona hosi Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura nian (CAFI, sigla iha lian portugés). Ne’ebé konsidera katak projetu ne’e kansela tiha ona definitivamente, revogasaun Dekretu-Lei n. 72/2022 ne’e presiza atu hasai dúvida interpretativa, garante seguransa jurídika no halakon regra sira ne’ebé la aplikavel ona.
*****
Aprova mós projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, kona-ba alterasaun daruak ba Lei n. 7/2022, loron 19 fulan-maiu, ne’ebé aprova Estatutu Ministériu Públiku nian.
Objetivu hosi Proposta Lei ida-ne’e mak atu introdús norma ida iha dispozisaun tranzitória no finál, ne’ebé sei permite katak Prokuradoria-Jerál Repúblika, liuhosi ninia órgaun jestaun no dixiplina, bele nomeia majistradu sira ne’ebé, to’o kria kondisaun adekuada sira, seidauk iha kategoria ka klase ne’ebé prevee iha Estatutu, hodi okupa kargu sira Inspetór Koordenadór Ministériu Públiku no Prokuradór Repúblika Koordenadór nian.
To'o realizasaun konkursu no promosaun majistradu ba kategoria Prokuradór Repúblika Rekursu, alterasaun ida-ne'e sei permite mós kargu sira ne’ebé ezije kategoria ida ne’e tuir Estatutu, bele nomeia Prokuradór Repúblika Klase da-1.
Alterasaun ida-ne’e sei posibilita mós katak Prokuradoria-Jerál Repúblika, liuhosi ninia órgaun jestaun no dixiplina nian, tuir Konstituisaun Repúblika, realiza konkursu hodi hetan asesu ba kategoria Prokuradór Repúblika Rekursu nian.
*****
Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ne’ebé regula serimónia hasa’e no hatún Bandeira Nasionál iha serimónia ofisiál komemorativa sira ba Proklamasaun no Restaurasaun Independénsia Nasionál.
Projetu Dekretu Governu ida-ne’e ho objetivu atu estabelese sistematikamente normas ba serimónia hasa’e no hatún Bandeira Nasionál, hodi garante ninia ezekusaun ho dignidade, rigór no uniformidade durante serimónia sira ne’ebé selebra Proklamasaun Independénsia Nasionál, iha loron 28 fulan-Novembru tinan 1975, no Restaurasaun Independénsia Nasionál, iha loron 20 fulan-Maiu tinan 2002.
Dekretu ne’e kria Korpu Hasae Bandeira Nasionál (CIBN, sigla iha lian portugés), ne’ebé kompostu hosi estudantes ensinu sekundáriu, feto no mane, ne’ebé sei responsavel ba ezekusaun téknika no simbólika hosi aktu hirak-ne’e. Define mós regras atu hala’o serimónia sira, estabelese kritérius ba selesaun membrus CIBN nian, determina insentivus finanseirus ba partisipante sira no espesifika protokolu ne’ebé atu tuir durante hasa’e no hatún Bandeira Nasionál.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo, ba nomeasaun membrus no Prezidente Konsellu Jerál Institutu Politékniku Betanu (IPB) nian.
Konsellu Jerál, órgaun governasaun prinsipál IPB nian, mak órgaun kolejiál ida ne'ebé kompostu hosi membru na'in-13, hanesan estabelese ona iha Estatutu instituisaun nian. Husi totál ida-ne’e, membru na’in-tolu hetan nomeasaun hosi Konsellu Ministrus, nu’udar personalidades esternas ho méritu rekoñesidu, laiha ligasaun ho IPB ka administrasaun públika direta, no ne’ebé hetan rekoñesimentu iha área relijioza, privadu no ordens profisionais ne’ebé relevante ba programa sira ne’ebé oferese hosi Institutu.
Nune’e, ho Rezolusaun ida-ne’e, nomeia ba Konsellu Jerál maka hanesan tuirmai ne’e: Brígida Antónia Correia, nu’udar personalidade ho méritu entre ordens profisionais no Prezidente Konsellu Jerál; Inaciu da Kosta, nu’udar personalidade ho méritu iha aspetu relijiozu; no Alberto Carvalho Araújo, nu’udar personalidade ho méritu iha setór privadu.
*****
Konsellu Ministrus aprova mós, liuhosi proposta Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, projetu Rezolusaun Governu ba suspensaun abertura siklu estudu foun sira iha Ensinu Superiór.
Objetivu hosi Rezolusaun Governu nian ida-ne’e mak atu suspende kriasaun ba kursu foun baxarelatu, lisensiatura, pós-graduasaun, mestradu no doutoramentu nian iha área sira ne’ebé kobre barak ona iha oferta sira ne’ebé eziste iha instituisoins ensinu superiór nian. Medida ne'e ho objetivu atu evita saturasaun (ne’ebé liu tiha limite) hosi merkadu traballu ho profisionais iha área sira ne'ebé eziste ona númeru sufisiente hosi formadu sira, hodi promove adekuasaun ida ne'ebé di'ak liu entre oferta edukasionál no nesesidades país nian.
Área sira ne’ebé afeta ba suspensaun ne’e inklui kursu Direitu ka Siénsia Direitu, Jestaun, Kontabilidade, Jestaun Finanseira, Jestaun Públika, Enjeñaria Sivíl, Enjeñaria Informátika, Konstrusaun Sivíl, Saúde Públika, Enfermajen, Parteira, Administrasaun Públika, Siénsia Polítika no Relasaun Internasionál. Instituisaun ensinu superiór sira sei la bele loke kursu foun sira iha área sira-ne'e to'o diploma legál foun sira kona-ba planeamentu kurrikulár no regulamentu ba siklus estudu nian hetan aprovasaun. Rezolusaun Governu ida-ne’e mós determina hodi taka kedas kursus doutoramentu ne’ebé la hetan autorizasaun ne’ebé la’o hela iha rai-laran.
Medida ida-ne'e sei tama iha vigór to'o konklui prosedimentu lejizlativu ne'ebé nesesáriu ba regulamentasaun kompleta ensinu superiór nian, ne’ebé permite halo avaliasaun hikas ba oferta kursu tuir nesesidade merkadu traballu no evolusaun setór edukativu nian.
*****
Konsellu Ministrus delibera atu autoriza asinatura Memorandu Entendimentu entre Governu Malázia no Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste kona-ba kooperasaun iha ámbitu ensinu superiór no fó podér tomak ba Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura hodi asina akordu refere.
Memorandu Entendimentu ida-ne’e ho objetivu atu hametin kooperasaun entre nasaun rua ne’e iha setór ensinu superiór, liuhosi promosaun interkámbiu estudantes, dosente no espesialista sira, nune’e mós dezenvolvimentu programa konjuntu iha área oioin, hanesan Edukasaun no Formasaun Téknika no Profisionál, Teknolojia Edukativa no Rekoñesimentu ba Kualifikasaun sira.
Memorandu ne’e prevee mós kriasaun Grupu Traballu Konjuntu ida, ne’ebé responsavel ba koordenasaun atividades kooperasaun nian no garante implementasaun efikás ba inisiativa sira ne’ebé konkorda ona. Durasaun inisiál husi Memorandu mak tinan lima, ho posibilidade ba estensaun, no finansiamentu ba atividade sira sei deside hamutuk, tuir disponibilidade rekursus.
*****
Ikus-liu, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ba kriasaun “Cabos de Timor-Leste, EP” (CTL, EP) no aprova ninia estatutus.
Kriasaun CTL, EP ho objetivu atu garante jestaun ne’ebé efisiente no sustentável ba sistema foun fiu submarinu fibra ótika nian, hanaran Sistema Kabu Submarinu Súl Timor-Leste (TLSSC-sigla iha inglés), no mós rede fibra ótika terrestre ne’ebé pertense ba Estadu. Medida ne’e ho objetivu atu hametin konektividade dijitál nasionál, ho promosaun infraestrutura moderna ida ne’ebé sei fasilita asesu ba internet ho velosidade aas no impulsiona ekonomia dijitál.
CTL, EP sei responsavel ba operasaun, manutensaun no expansaun rede telekomunikasoins, inklui jestaun ba TLSSC, ne’ebé liga Timor-Leste ba sistema internasionál North West Cable System (NWCS) iha Austrália. Empreza públika mós sei responsavel ba estabelesimentu pontus prezensa no redes distribuisaun iha territóriu nasionál tomak no oferese servisus internet ho velosidade aas ba populasaun tomak liuhosi operadór telekomunikasaun nasionál sira. REMATA