Governu Oraganiza Konferénsia Internasionál kona-ba Investimentu

Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste realiza Konferénsia Internasionál kona-ba Investimentu, iha loron 31 no loron 22 fulan Outubru, iha Sentru Konvensaun Dili nian (Merkadu Lama), ho títulu: “Investimentu no Konstrusaun Nasaun nian: Kompetitividade, Lisaun husi Rai sira seluk no Reforma Polítika”. Objetivu enkontru ne’e nian mak  tulun Governu hodi trasa estratéjia atu dada investimentu mai Timor-Leste.

Vise-Primeiru-Ministru, José Luís Guterres, halo abertura konferénsia ne’e nian, akompaña husi Ministra Finansa, Emília Pires. Ida ne’e sai hanesan konferénsia dahuluk ne’ebé realiza iha Timor-Leste iha ne’ebé repezentante aas sira hasoru malu atu diskute kestaun investimentu nian. Partisipa iha konferénsia ne’e delegadu hamutuk 150, entre sira ne’e, funsionáriu aas Governu nian, reprezentante sira husi setór privadu, país doadór sira inklui misaun diplomátika sira iha Timor-Leste no iha rai-li’ur.

Ho konferénsia ida ne’e Governu hakarak kompriende kondisaun ekonómika país nian, hatene esperiénsia rai seluk nian, no hatene reforma polítika saida mak Timor-Leste presiza adota atu dada investimentu.

Iha konferénsia ne’e diskute mós kona-ba fatór tolu: Uluk liu, Governu prepara-an atu implementa Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011- 2030 ho objetivu atu halo Timor-Leste sai hanesan país ida ho rendimentu médiu aas iha tinan 2030; ba dala rua, Governu fiar katak iha posibilidade atu halo Timor-Leste sai hanesan país ida ho rendimentu médiu aas tanba baze baixa ekonomia nian, iha rekursu naturál no potensiál setór agrikultura no turizmu nune’e mós parseria ho setór privadu; ba dala tolu, aleinde investimentu diretu husi rai-li’ur, papél setór privadu iha Timor-Leste mós reduzidu.

Durante konferénsia ne’e, iha konfirmasaun katak setór sira hanesan agrikultura, turizmu no idrokarbonetu sai hanesan setór xave sira ba ekonomia país nian.

Iha diskusaun kona-ba opsaun polítika neen ne’ebé Timor-Leste presiza esplora  ne’ebé konta ho potensialidade no konstranjimentu país nian. uluk liu mak, hadi’a kondisaun atu halo negósiu iha Timor-Leste inklui kriasaun prosesu lais ida kona-ba  rejistu ba empeza sira, aselera lei rai nian  no “empresa na hora”. Ba dala rua esplora forma finansiamentu ba mega-pojetu ho setór privadu. Ba dala tolu, halo revizaun ba rejime tributasaun atu bele haree se reforma ne’ebé ita adota iha tinan 2008 kumpre duni objetivu atu dada investimentu. Ba dala haat, Governu presiza investe iha infraestrutura bázika  hanesan estrada, enerjia, telekomunikasaun no bee no saneamentu báziku. Ba dala lima, empréstimu. Ikus liu, sei iha dezafiu ho folin aas kona-ba produsaun no importasaun beins no servisu iha Timor-Leste.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=4261