Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-marsu tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 19 fulan-marsu tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, kona-ba Rejime tutela administrativa ba pesoas koletiva públika ne’ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu.

Diploma ida-ne’e atu responde ba nesesidade hodi uniformiza ezersísiu podér tutela no superintendénsia ba institutu públiku sira, atu nune’e bele garante jestaun ida ne’ebé efisiente no koordenada liu. Sein prejuizu ba espesifisidade entidade ida-idak nian, rejime ida-ne’e estabelese kuadru komún ida ba supervizaun governamentál, hodi asegura koerénsia ne’ebé boot-liu iha atuasaun institutu públiku sira.

Entre dispozisaun prinsipál sira, diploma ne’e define kompeténsia hosi membru Governu ne’ebé tutela, nune’e mós autorizasaun konjunta lubuk ida ne’ebé, tanba ninia impaktu iha despeza públika, tenke hetan aprovasaun iha koordenasaun ho Ministériu Finansas. Aktu sira ne’ebé relasiona ho organizasaun Administrasaun Públika no partisipasaun iha entidades privadas oras ne’e presiza aprovasaun hosi Konsellu Ministrus, no aktu sira ne’ebé laiha autorizasaun ne’e konsidera nulu.

Prevee mós tutela substitutiva, hodi permite membru Governu atu halo intervensaun iha kazu inérsia grave, hodi garante kumprimentu ba obrigasaun legál sira. Violasaun ba normas bele hamosu responsabilidade sivíl, kriminál, dixiplinár no finanseira. Atu adapta ba regras foun, institutu públiku sira sei iha períodu tranzisaun ida hodi halo revizaun ba sira-nia estatutu no lejizlasaun interna.

*****

Konsellu Ministrus mós aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, kona-ba Rejime Preskrisaun Médika.

Diploma ne’e ho objetivu atu estabelese regras  nesesária hodi garante seguransa no efikásia iha preskrisaun ai-moruk, hodi nune’e bele prevene prátika sira ne’ebé la loos no proteje saúde públika.

Entre medida prinsipál hirak ne’e, destaka obrigatoriedade reseita médika nian.  Médiku no médiku dentista sira ne’ebé ezerse sira-nia atividade ho efetivu de’it maka pasa/fó reseita. Diploma ne’e mós define prazu validade másimu ba reseitas no limites ba kuantidade ai-moruk ne’ebé preskreve/reseita.

Atu reforsa kontrolu no autentisidade reseitas nian, ninia impresaun sei hala’o de’it hosi Imprensa Nasionál Timor-Leste, hodi garante rastreabilidade no numerasaun sekuensiál. Diploma ne’e prevee mós rejime fiskalizasaun no sansaun, inklui koimas no pena adisionál ba kazu inkumprimentu.

*****

Nune’e mós tuir proposta husi Ministra Saúde, Konsellu Ministrus deside hodi autoriza halo despeza ho valór millaun 2,46 atu ezekuta serbisu komplementár sira iha konstrusaun Unidade Pediatria no Kuidadus Koronárius Intensivus foun iha Hospital Nacional Guido Valadares. Delega mós kompeténsia ba Ministra Saúde hodi asina alterasaun ba kontratu ezekusaun obras ho empreza ne’ebé responsavel ba projetu ne’e.

Nesesidade husi alterasaun kontratuál ida ne’e no ninia despeza adisionál hamosu tanba adaptasaun ba norma estruturál no regulamentár foun, korresaun ba aspetus téknikus  ne’ebé identifika ona iha revizaun design nian no implementasaun ba melloria ne’ebé garante efisiénsia no seguransa ne’ebé boot-liu iha infraestrutura ospitalár nian. Serbisu komplementár sira ne’e inklui instalasaun ba sistema klimatizasaun ida ne’ebé hamenus risku kontaminasaun, sistema avansadu ida kona-ba tratamentu bee-fo’er hodi utiliza fila-fali ho seguru no hadi’a izolamentu térmiku no estruturál.

*****

Tuir proposta Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé define regra promosaun tranzitória ba membru polisiál husi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) tuir modalidade ne’ebé prevee iha artigu da-155 Estatutu Polisiál nian

*****

Tuir kedan aprezentasaun kona-ba opsaun polítika-lejizlativa kona-ba modelu implementasaun ba instituisaun politéknika sira iha Timor-Leste, husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo.

Haree ba planu atu loke tan Ensinu Superiór Tékniku iha área estratéjika sira, opsoins ne’ebé aprezenta ninia objetivu mak atu estabelese modelu ida ne’ebé sólidu no efikás ba jestaun instituisaun politéknika nasionál. Husi opsaun sira ne’ebé aprezenta, Konsellu Ministrus konfirma ona opsaun kona-ba fuzaun/tau-hamutuk institutu politékniku iha estrutura únika ida no ninia ramifikasaun/sanak hodi sai eskola superiór sira, nun’e evita estabelese estruturas dirijentes iha institutu ida-idak.

 *****

Ikusliu, Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, no Prezidente Konsellu Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) nian, Arlindo Pinto, aprezenta ba Konsellu Ministrus Relatóriu kona-ba Fundu Rezerva Seguransa Sosiál.

Durante aprezentasaun, esplika ona natureza no karakterístika husi fundu ne’e, destaka ninia evolusaun husikedas kapitál inisiál ho montante dollar amerikanu millaun 151 to’o dollar amerikanu millaun 233,5. Polítika investimentu husi fundu ne’e mós esplika ho detallada, hatudu oinsá rekursu sira investe ona iha tempu barak. Aprezenta mós ona aplikasaun móvel INSS, ferramenta dijitál ida ne’ebé permite utilizadór sira, entre funsionalidade sira seluk, hodi asesu informasaun kona-ba sira-nia karreira kontributivu no halo simulasaun husi valór ninia pensaun iha futuru. REMATA

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=42372