Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-marsu tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-marsu tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, ba Kontribuisaun ne’ebé atribui ba Fundu Voluntáriu Sistema Koordenadór Rezidente Nasoins Unidas nian, ho valór dolar amerikanu rihun atus rua.

Kontribuisaun ida-ne’e reforsa kompromisu Timor-Leste ba reforma sistema dezenvolvimentu Nasoins Unidas nian, ne’ebé promove hosi Sekretáriu-Jerál ONU, no ba implementasaun Ajenda tinan 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentavel. Fundu Voluntáriu Sistema Koordenadór Rezidente nian ne’e nu’udar mekanizmu finanseiru ida ne’ebé estabelese hodi apoia no hametin funsaun koordenasaun ba atividade dezenvolvimentu Nasoins Unidas nian iha Estadus-membrus, hodi asegura efisiénsia, transparénsia no inkluzaun ne’ebé boot-liu iha inisiativa dezenvolvimentu.

*****

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, relasiona ho donativu ba Repúblika Demokrátika São Tomé e Príncipe ho valór dolar amerikanu rihun atus lima, hodi apoia kustus ne’ebé mosu tanba Prezidénsia Rotativa Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian portugés).

*****

Aprova mós projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Francisco Kalbuadi Lay, nu’udar Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, kona-ba Lei Promosaun Esportasaun nian.

Inisiativa lejizlativa ida-ne’e ho objetivu atu estabelese kuadru jurídiku ida hodi fasilita no insentiva esportasaun beins no servisus, hametin kompetitividade setór privadu nasionál no promove ambiente ida ne’ebé favoravel ba komérsiu rai-li’ur no investimentu estranjeiru.  Lejizlasaun ne’e aliña ho matadalan Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál no kompromisu internasionál ne’ebé Timor-Leste asume, inklui adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC, sigla iha lian portugés) no ASEAN.

Entre medida prinsipál sira ne’ebé introdús, destaka simplifikasaun hosi prosedimentu esportasaun nian, ho eliminasaun hosi ezijénsia burokrátiku sira ne’ebé la nesesáriu no ho garantia previzibilidade boot-liu ba operadór ekonómiku sira. Diploma ne’e prevee mós kriasaun insentivu fiskál no administrativu ba empreza esportadór sira, rekoñesimentu formál ba empreza sira ne'ebé sertifikadu no implementasaun balkaun úniku hodi fasilita prosesu esportasaun nian. Estabelese mós padraun sira ba formasaun esportadór sira, liuliu empreza ki'ik no médiu sira, no promosaun zona ekonómika espesiál hodi atrai indústria sira ne'ebé foka ba merkadu estranjeiru.

****

Konsellu Ministrus aprova tan Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta hosi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, kona-ba orgánika foun Servisu Migrasaun nian.

Reforma ida-ne’e mosu tanba nesesidade atu moderniza estrutura ne’ebé responsavel ba kontrolu fronteiras no jestaun ba fluksus migratórius iha Timor-Leste, atu nune’e bele garante efisiénsia boot liu iha jestaun ba fluksus migratórius, hametin seguransa nasionál no hatán ba dezafius atuais, hanesan aumentu mobilidade umanu no nesesidade ba kontrolu fronteira ne’ebé rigorozu liu.

Ho orgánika foun ne’e, Servisu Migrasaun agora iha Diretór Ezekutivu ida no Diretór-Jerál na’in-rua ne’ebé responsavel ba áreas operasionais no administrativas, hodi garante jestaun ida ne’ebé ájil no efetivu liu. Estrutura interna sei reorganiza ba Diresoins Nasionais espesializadas tolu no gabinetes téknikus hitu, atu nune’e bele promove espesializasaun no efisiénsia ne’ebé boot liu.

****

Tuir proposta husi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, aprova ona projetu Dekretu Governu tolu, relasiona ho Planus Munisipais ba Ordenamentu Territóriu Baucau, Vikeke no Lautein nian.

Planu sira-ne’e estabelese estratéjia dezenvolvimentu territoriál lokál, define polítika ordenamentu territoriál munisipál no urbanizmu no garante integrasaun polítika setoriál oioin ho impaktu ba territóriu munisipál.

Planus Munisipais ba Ordenamentu Territóriu nian hatudu, iha nivel lokál, matadalan sira ne'ebé estabelese ona iha instrumentus ba planeamentu estratéjiku nasionál, hodi asegura vizaun estruturadu ida ba kreximentu no dezenvolvimentu sustentável munisípiu ida-idak nian. Entre medidas prinsipais, inklui definisaun ba modelu ordenamentu territoriál munisípiu nian, regulamentu hosi okupasaun no utilizasaun rai no jestaun programada hosi espasu públiku, hodi permite planeamentu ida ne'ebé efisiente liu no adapta ba nesesidades lokais.

****

Ikusliu, Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, aprezenta ba Konsellu Ministrus Relatóriu kona-ba atividades Artes Marsiais, iha ámbitu aplikasaun Rezolusaun Governu n. 60/2024, loron 7 fulan-novembru. Rezolusaun Governu ida-ne'e hanaruk suspensaun ba ensinu, aprendizajen no prátika artes marsiais no rituais iha territóriu nasionál tomak, ne'ebé inisialmente determina hosi Rezolusaun Governu n. 45/2023, loron 10 fulan-novembru, no tuirmai prorroga hosi Rezolusaun Governu n. 17/2024, loron 24 fulan-abríl, to'o loron 10 fulan-abríl tinan 2025. REMATA

   Ba leten