Konsellu Ministrus aprova ona, iha nia sorumutu iha loron 5 fulan-fevereiru tinan 2025, pakote foun ida hosi investimentus iha infraestruturas, ho valór dolar amerikanu millaun 5,99, ne’ebé abranje projetus protesaun hasoru inundasaun no erozaun, reabilitasaun estradas no expansaun ba rede elétrika.
Iha área protesaun hasoru inundasaun no erozaun, autoriza despeza ba instalasaun kaixa gabiaun iha Mota Laclo, iha munisípiu Manufahi, no ba konstrusaun muru protesaun ida iha Mota Bolobu, iha Bobonaru, ho objetivu atu reforsa seguransa ba komunidade sira no hamenus impaktu hosi inundasaun.
Iha setór rodoviáriu, Konsellu Ministrus aprova ona despeza ba reabilitasaun parte Remexiu-Laclo, ne’ebé atravesa munisípiu Aileu no Manatutu, no ba konstrusaun estruturas protesaun tuir parte Vikeke-Beasu, hodi reforsa mobilidade populasaun lokál nian.
Iha ámbitu eletrifikasaun nian, autoriza despezas ba instalasaun liñas transmisaun, distribuisaun no transformadores iha suku oioin iha munisípiu Ermera, ho objetivu atu garante asesu ba enerjia elétrika iha rejioins rurais ne’ebé hasoru nafatin limitasoins iha servisu esensiál ida-ne’e.
Hosikedas inísiu mandatu Governu Konstitusionál IX nian iha loron 1 fulan-jullu tinan 2023, implementa ona planu investimentu infraestruturas ida ne’ebé abranjente, ne’ebé engloba modernizasaun no expansaun rede rodoviária, elétrika no abastesimentu bee-moos, no mós hametin protesaun hasoru dezastres naturais. Ida hosi fokus prinsipais hosi investimentu ida-ne’e mak implementasaun medidas hodi hamenus inundasaun no dezastre naturál sira seluk, liuhosi konstrusaun sistema drenajen, reforsu hosi mota ninin no instalasaun ba estruturas kontensaun nian atu proteje komunidade sira ne’ebé vulneravel liu. Esforsu ida-ne’e ho objetivu la’ós de’it atu hadi’a konektividade no reziliénsia nasionál, maibé mós atu promove dezenvolvimentu sustentável no kria kondisoins favoraveis ba kreximentu ekonómiku no hadi’a populasaun nia kualidade moris.
Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025, ho lema “Investimentu iha infraestrutura estratéjika sira, reforsa ekonomia no hadi’a moris-di’ak sidadaun sira-nian”, reflete kompromisu ne’e, hodi aloka dolar amerikanu millaun 227,3 ba infraestruturas estratéjikas. Montante ida-ne’e inklui konstrusaun, reabilitasaun no manutensaun ba estrada no ponte sira, medidas protesaun hasoru dezastres naturais, reabilitasaun Aeroporto Internacional Nicolau Lobato no expansaun rede fibra ótika, fornesimentu bee, saneamentu no eletrisidade.