Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba ASEAN atu sai modelu internasionál ba kooperasaun, unidade no konfiansa

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 9 fulan-outubru tinan 2024, husu ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN) “atu adota vizaun globál no hatudu ba mundu saida maka bele alkansa bainhira ita halo diálogu, bainhira ita serbisu ho solidariedade no bainhira ita luta ba pás”. Apelu ne’e halo durante Sesaun Plenária Simeira ASEAN nian ba dala 44 no 45, ne’ebé hala’o iha Vientiane, Repúblika Demokrátika Populár Laos. 462460344 408471005642567 1811834941383016749 n 300x193 Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba ASEAN atu sai modelu internasionál ba kooperasaun, unidade no konfiansa

Iha ninia diskursu, Primeiru-Ministru deskreve panorama internasionál atuál hanesan “tinan difisil ida iha relasaun internasionál”, marka husi “aumentu tensaun, ostilidade, konflitu no funu”, hodi kritika falta kompromisu hosi parte “nasaun sira ne’ebé maka’as” ho direitu internasionál ne’ebé, tuir Primeiru-Ministru, lori ba “dezintegrasaun sistema internasionál” no “aumentu perigozu ida ba dezigualdade, nomós mundu hasoru difikuldade atu alkansa Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentável nian”. 462459897 408471045642563 7293833334545575158 n 300x182 Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba ASEAN atu sai modelu internasionál ba kooperasaun, unidade no konfiansa

“Ita asiste frakasu husi país dezenvolvidu sira hodi hasoru efeitu alterasaun klimátika – problema ida ne’ebé sira rasik maka hamosu, no ne’ebé afeta liuliu ba País Menus Dezenvolvidu no Estadu Illa ki’ik sira ne’ebé iha dezenvolvimentu”, nia hatutan.

Primeiru-Ministru destaka katak “iha tempu difisil sira-ne’e, ASEAN iha signifikadu ida ne’ebé boot-liu hanesan modelu internasionál ida ba kooperasaun, unidade no konfiansa”. 462622734 408471158975885 7900885849580162038 n 300x209 Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba ASEAN atu sai modelu internasionál ba kooperasaun, unidade no konfiansa

Xefe Governu salienta katak Timor-Leste “hakbesik an ba kapítulu signifikativu ida iha ninia jornada nasionál. Bainhira ita avansa ba adezaun plena ba ASEAN, ita komprende tantu responsabilidade ne’ebé adezaun ne’e implika nune’e mós potensiál boot ASEAN nian. Ami hein ho espetativa futuru ida ne’ebé Timor-Leste bele dezenvolve entre país sira iha Sudeste Aziátiku no kontribui ho dalan signifikativa ba pás no dezenvolvimentu.” Xanana Gusmão rekoñese mós, “ho gratidaun”, “apoiu husi Estadu-membrus ASEAN no sira-nia parseiru diálogu nian’, ne’ebé ajuda Timor-Leste “iha dalan ba integrasaun”.

Kay Rala Xanana Gusmão mós” lori Governu no Povu Timor-Leste nia naran”, hato’o “ami-nia kondolénsia profunda ba família no komunidade sira ne’ebé afeta husi tufaun Yagi ne’ebé hamosu estragu boot” no solidariedade ba “governu no povu iha rejiaun afetadu sira ne’ebé daudaun ne’e serbisu hodi hamriik no harii fila-fali”.

Primeiru-Ministru termina ninia diskursu ho votus susesu ba Reinu Malázia, ne’ebé sei asume prezidénsia ASEAN iha tinan 2025.

Simeira sira-ne’e konta ho partisipasaun husi lider sira país membru ASEAN nian, inklui Primeiru-Ministru Laos, Sonexay Siphandone, Sekretáriu-Jerál ASEAN, nune’e mós konvidadu internasionál sira seluk.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=40140