Sorumutu Konsellu Ministru 29 Setembru 2010

GOVERNU KONSTITUSIONAL BA DA-IV

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

……………………………………………………………………………………………………………………………

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru 29 Setembru 2010

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Kuarta-feira, 29 Setembru 2010, iha ninia sala sorumutu, iha Palásiu Governu,iha Díli,no aprova ona:

1. Proposta Alterasaun ba Lei Eleitorál Prezidente Republika nian

Alterasaun ba Lei n.º 7 / 2006 iha ninia objetivu atu hadi’a di’ak liu tan Lei ne’e, liuliu iha nível prosedimentu nian, bainhira haree ba eleisaun jerál ne’ebé mak atu hala’o iha 2012.

Lei Eleitorál Prezidente Repúblika nian ne’e, tuir ita hotu hatene, atu regula eleisaun orgaun soberania ne’e, nu’udar símbolu no atu garante independénsia nasionál, husi unidade Estadu nian no husi funsionamentu regulár instituisaun hirak demokrátiku nian.

Realsa iha majistériu prezidensiál nia karakter independente no suprapartidáriu, define mós prinsípiu hirak  fundamentál kona-ba kampaña eleitorál no estabelese norma hirak jerál kona-ba aprezentasaun kandidatura sira, tuir eleisaun no prosesu votasaun nian.

2. Alterasaun ba da-uluk ba Dekretu Governu nian ne’ebé Regula Estatutu ba Titulár Órgaun Soberania nian / Deliberasaun Governu nian kona-ba suspensaun Vise Primeiru-Ministru ba Assuntu Sosial sira no Ministru Negósiu Estranjeiru

Konsellu Ministru entende katak Dekretu Governu nian n.º 2 / 2007,1 Agostu, ne’ebé Regulamenta Estatutu ba Titulár Órgaun Soberania nian sira ladún iha ajustamentu hirak ne’ebé tenke hetan definisaun. Hanesan, tandei’t  regalia hirak relasiona ho abonu sira atu hasai ba despeza reprezeentasaun nian, ajuda kustu nian sira no abonu komplementár ka ekstraordinária hirak seluk (la sura ho subsídiu kona-ba alojamentu nian), tránzitu-livre, passaporte diplomátiku no viatura hirak ofisiál nian hakarak hatudu ezersísiu efektivu husi funsaun nian sira.

Direitu no regalia pesoál nian sira ne’ebé mak fó ba Titular  Órgaun Soberania nian sira ne’e hakerek iha Lei n.º 7 / 2007, 25 Juñu, ne’ebé mak defini, mós impedimentu no inkompatibilidade sira bainhira hala’o knar sira. Hakarak mós halo referénsia katak titulár sira ba kargu pulitiku sira integra mós iha órgaun hirak sai simbolu no garante independénsia no unidade Estadu nian, no katak, bainhira reprezenta sidadaun timor oan tomak, mak titutár sira ne’e responde ba kondusaun no ezeksaun polítika no administrasaun públika paíz ne’e nian.

Maske nune’e, no haree ba karta ne’ebé mak Prokuradora Jerál Repúblika haruka ba Primeiru-Ministru hodi informa kona-ba akuzasaun ne’ebé mak mosu hasoru Vise Primeiru-Ministru ba Assuntu Sosiál no Ministru Negósiu Estranjeiru, Konsellu Ministru diskuti ona kestaun ne’e, bazeia ba dokumentu ne’ebé Ministériu Públiku haruka, bazeia ba Konstituisaun Repúblika no ba Kódigu Prosesu Penál, hodi bele hatene kona-ba hahú loron saida mak tenke halo suspensaun. Konsellu Ministru hetan desizaun katak tenke hein deliberasaun husi Parlamentu Nasionál, tuir dalan konstituisaun nian.

Konsellu Ministru mos analiza ona:

1. Aprezentasaun kona-ba diversifikasaun investimentu Fundu Minarai nian

Haree ba faktu ida katak, Lei Fundu Minarai nian oras ne’e fó dalan ona atu iha  fleksibilidade ba investimentu, mak presija tebes atu halo alterasaun ba Lei ne’e, atu nune’e bele kontinua iha diversifikasaun iha estratéjia investimentu kona-ba lukru hirak ne’ebé tama liu husi esplorasaun minarai atu nune’e bele fó sustentabilidade ba rendimentu. Klibur servisu nian ida husi Ministériu Finansa halo ona proposta alterasaun  ba Lei ne’e, hodi hato’o mós hanoin ba Konsellu Konsultivu Investimentu nian no mós ba konselleiru sira hosi rai liur. Proposta ne’e la kleur tan sei hato’o ba iha Konsellu Ministru.

2. Aprezentasaun kona-ba Mekanizmu Despeza no Reseita Doméstiku nian sira

Governu oras ne’e estuda hela oinsá atu aumenta investimentu iha infra-estrutura sira no kapitál umanu iha Timor-Leste. Mekanizmu despeza no reseita doméstika sira ne’e hato’o ona ba iha Konsellu Ministru, hodi hatudu forma oinsá mak investimentu domestiku ne’e bele fó ba iha infra-estrutura no kapitál umanu atu nune’e bele promove dezenvolvimentu no kresimentu ekonómiku. Investimentu hirak ne’e, iha loron ikus sei hamosu reseita hosi rai laran.

3. Atualizasauan kona-ba Fundu Minarai: mandatu foun kona-ba investimentu

Konsellu Ministru diskuti ona planu atu diversifika investimentu Fundu Minarai nian no prosesu atu iha tempu oin mai dezenvolve jestaun no estratéjia investimentu Fundu nian.

4. Aprezentasaun Proposta kona-ba Lei Tribunal Kontas nian

Anteprojetu ne’ebé relasiona ho Lei Orgánika Seksaun Kontas Tribunál Superiór Administrativu, Fiskál no Kontas Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian ne’e elabora liu husi koperasaun ho Tribunál Kontas  Portugal nian. Lei ne’e estabelese kompeténsia, organizasaun no funsionamentu ba Seksaun Kontas Tribunál Superiór Administrativu, Fiskál no Kontas nian, nune’e mós estatutu hosi Juiz ida-idak nian. Tribunál ne’e, tuir proposta, sei hetan jurisdisaun no podér kontrolu finanseiru nian, la’os dei’t iha territóriu nasionál maibé mós iha estranjeiru, relasiona ho servisu, organizmu ka reprezentasaun hirak Estadu nian iha rai liur. Kompeténsia Tribunál ne’e nian mós atu fiskaliza legalidade no regularidade reseita no despeza públika sira, nune’e mós apresiasaun ba jestaun finanseira di’ak nian no atu efetiva responsabilidade bainhira mosu violasaun finanseira.

5. Aprezentasaun Proposta kona-ba Alterasaun ba Lei Órgaun Administrasaun Eleitorál nian

Proposta ba alterasaun ba da-uluk Lei n.º 5 / 2006 iha ninia objetivu atu ajusta situasaun atuál órgaun administrasaun eleitorál nian ba realidade iha Timor. Nesesidade atu halo ajustamentu ida ne’e mosu hosi esperiénsia ne’ebé hetan husi eleisaun hirak hala’o tiha ona, to’o oras ne’e iha Paíz.

6. Aprezsentasaun Proposta kona-ba Alterasaun ba Lei Eleitorál ba Parlamentu Nasionál

Liu hosi projetu Alterasaun ba Lei no. 6  / 2001 ne’e hakarak atu modifika kestaun hirak  kona-ba prosedimentu sira, atu nune’e bele halo sai diak liu tan lei ne’e, hodi haree mós ba eleisaun parlamentár hirak atu hala’o iha 2012, hanesan sistematizasaun prosesu kandidatura ba eleisaun nian.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=3999