Governu Aprova Medidas hodi Hametin Transparénsia no Efisiénsia iha Finansas Públikas

Konsellu Ministrus, iha sorumutu horiseik, loron 2 fulan-outubru tinan 2024, aprova desizaun estratéjika lubun ida iha ámbitu Reforma Jestaun Finansas Públikas, ne’ebé aliña ho Programa Governu Konstitusionál da-9 nian. Medida sira-ne’e aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho objetivu atu hametin efisiénsia, transparénsia no responsabilidade iha utilizasaun rekursus públikus, hodi promove jestaun ida efikás liu no orientada ba rezultadu.  Governu Aprova Medidas hodi Hametin Transparénsia no Efisiénsia iha Finansas Públikas

Medida boot dahuluk ne’ebé aprova maka projetu Proposta Lei ba Jestaun Finanseira Públika, ne’ebé sei substitui Lei n. 2/2022, loron 10 fulan-fevereiru. Diploma foun ida-ne’e integra iha prosesu reforma ba setór finansas públikas no nia objetivu mak atu hadi’a planeamentu orsamentál, ho reforsu interligasaun entre orsamentu no planeamentu estratéjiku país nian. Lei foun nee mós introdús transparénsia ida ne’ebé boot-liu iha prosesu orsamentál, liuhosi hasa’e kontrolu parlamentár no permite monitorizasaun ida ne’ebé di’ak-liu ba despeza públika sira.  Governu Aprova Medidas hodi Hametin Transparénsia no Efisiénsia iha Finansas Públikas

Entre objetivu prinsipál sira hosi diploma ida-ne’e maka simplifikasaun ba planeamentu orsamentál, ho kriasaun hosi deklarasaun estratéjia ba médiu prazu, no promosaun transparénsia no prestasaun kontas, hodi fó informasaun barak liután ba Parlamentu no ba populasaun. Diploma ne’e mós foka-liu ba rezultadu sira, hodi garante katak gastu públiku aliña ho objetivu ne’ebé konkretu no bele sukat. No mós ho objetivu atu hametin dixiplina orsamentál, ho introdusaun regra foun kona-ba empréstimu no jestaun finanseira.

 Aleinde Proposta Lei ida-ne’e, aprova mós projetu Dekretu-Lei tolu ne’ebé komplementa reforma finanseira ne’ebé la’o hela. Ida dahuluk hosi projetu sira-ne’e kona-ba Kódigu Aprovizionamentu no Kontratu Públiku ne’ebé foun, ne’ebé sei troka Dekretu-Lei n. 22/2022.  Governu Aprova Medidas hodi Hametin Transparénsia no Efisiénsia iha Finansas Públikas

Objetivu husi rejime foun ida-ne’e mak atu promove fleksibilidade boot-liu iha prosesu aprovizionamentu, ho énfaze espesiál iha fortalesimentu fornesedór nasionál sira no transparénsia ba kontratu públiku. Diploma ne’e inklui medida protesaun ba denunsiante sira kona-ba prátika ilísita no reforsa responsabilidade hosi entidade públika iha jestaun kontratu nian.

Projetu daruak Dekretu-Lei estabelese Regulamentu ba Konsesaun Subsídiu, Subvensaun no Doasaun sira husi Estadu, ho kriasaun enkuadramentu legál rigorozu ida ba atribuisaun apoiu públiku nian, hodi garante katak ninia konsesaun ne’e hala’o ho transparente no efisiente. Objetivu husi diploma ne’e mak atu otimiza utilizasaun rekursus públikus, atu nune’e bele promove efikásia ida ne’ebé boot-liu iha despeza no garante jestaun loloos ba apoiu sira ne’ebé Estadu fó.

Ikus liu, projetu datoluk Dekretu-Lei nian, kona-ba aprova Regulamentu Auditoria Interna, ne’ebé define prinsípiu no regra sira ne’ebé bele aplika ba auditoria interna entidade públika sira nian. Diploma ne’e garante katak auditoria sira ne’e hala’o ho independente no imparsiál, hodi promove kontrolu internu no melloria kontínua ba operasaun administrativa sira. Regulamentu ida-ne’e hametin papél unidade auditoria interna nian iha avaliasaun sistema kontrolu no emisaun rekomendasaun ba jestaun públika ida ne’ebé efisiente liu.

Hanesan temi ona iha Programa Governu Konstitusionál da-9 nian, “Finansas Públikas nu’udar fatór importante ba prosesu dezenvolvimentu iha Timor-Leste. Tanba ne’e, Governu sei kontinua hadi’a no hametin polítika fiskál no jestaun finanseira públika ho transparénsia, responsabilidade, efisiénsia no sustentabilidade, nu’udar prioridade ida durante ninia mandatu”.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=39920