IV Governu Konstitusionál dezenvolve daudaun konjuntu atividade ida, atu aumenta produsaun agríkola iha Timor-Leste. Hala’o tiha ona prátika ba konjuntu medidas ida, atu hadi’a di’ak liu tan kualidade vida no moris ida ne’ebé di’ak ba populasaun ne’ebé mak mukit liu no hela iha área rurál moris de’it ho agrikultura. Tuir Diretór Planeamentu Sekretaria Estadu Agrikultura i Arborikultura, Octávio de Almeida, medida hirak ne’e hakarak haree liu-liu kona-ba “apoiu ba kuda rai, oinsá fahe tratór ba agrikultór sira iha distritu, atu nune’e sir abele halo sira nia to’os ho fasilidade no efikásia. Medida hirak ne’e hahuu implementa tiha ona iha tinan uluk. Maibé medida hirak seluk hanesan tulun sosa fini, adubu ka aimoruk hodi habokur rai no mós pestisida”.
Ho apoiu diretu hirak ne’e, ne’ebé integra tiha ona iha planu dezenvolvimentu no kapasitasaun ba agrikultór nasionál sira, Governu hakarak tulun agrikultór sira laós de’it atu aumenta sira nia produsaun maibé mós atu garante seguransa alimentár iha Timor-Leste. Octávio de Almeida deklara katak, maski labele halo buat barak diak lalais kedas maibé, iha objetivu atu alkansa progresu ida ne’ebé graduál, efikáz no iha durasaun, hodi rezolve daudaun problema hirak ne’ebé imediatu. “ Ita tenki harii kondisaun, liu-liu ba zona hirak ne’ebé mukit liu, atu nune’e bele estabelese seguransa alimentár, nune’e mós ba kondisaun ekonómika. Ita lebele haluha katak, iha Timor-Leste, ita enfrenta kestaun kiak”, tenik Diretór Planeamentu Sekretaria Estadu Agrikultura i Arborikultura.
Estudu ne’ebé hala’o husi ajénsia Internacionál, hanesan Programa Alimentár Mundiál, hatudu katak zona hirak ne’ebé foho kiak liu iha Timor-Leste, iha material seguransa alimentár. Populasaun ne’ebé moris besik tasi, iha rendimentu maka’as liu liu husi populasaun ne’ebé hela iha fatin ás. Octávio de Almeida hatutan katak “ medida apoiu ba agrikultór sira, ne’ebé hala’o husi Ministériu Agrikultura, abranje ba ita nia agrikultór sira hotu, ne’ebé, nune’e bele aumenta produsaun foos, hanesan ezemplu. Tratór liman nian uza mós iha fatin hirak ne’ebé ás, hanesan Aileu, Ainaro no mós Manufahi. Zona hirak ne’e hetan benefísiu tratór la’os de’it hodi halo produsaun foos maibé mós ba produsaun ortíkula”.