Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-setembru tinan 2024

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-setembru tinan 2024

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili no, aprova Projetu Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu (OGE) nian ba tinan 2025, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho valór totál dolar amerikanu billaun 2,6, ne’ebé aloka ba Administrasaun Sentrál, ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA) no ba Seguransa Sosiál, inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian. Montante ida-ne’e inklui alokasaun ida ho dolar amerikanu billaun 2,07 ba Administrasaun Sentrál, dolar amerikanu millaun 482 ba Seguransa Sosial no dolar amerikanu millaun 62 ba RAEOA.

Proposta Lei OJE ba tinan 2025 ne’e tuir estratéjia implementasaun ba prioridade sira ne’ebé prevee iha Programa Governu, ho lema “Investimentu iha infraestrutura estratéjika, hametin ekonomia no hadi’a moris-di’ak sidadaun sira nian”. Proposta ne’e elabora bazeia ba Objetivu Estratéjiku Governu Konstitusionál da-9 nian, ho objetivu atu promove dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku ba Nasaun ne’e liuhusi investimentu alvu sira iha infraestrutura estratéjika, reforsu ekonómiku no inisiativa sira ne’ebé ho objetivu atu hadi’a moris-di’ak sidadaun sira-nian. Objetivu husi OJE tinan 2025 ne’e mak atu promove dezenvolvimentu ekonómiku no hadi’a kondisaun moris populasaun timoroan nian, liuhusi estratéjia klaru ida ne’ebé foka ba kreximentu ekonómiku sustentavel, hadi’a servisu públiku no garante katak benefísiu dezenvolvimentu nian to’o ba sidadaun hotu-hotu.

Kona-ba infraestrutura estratéjika, aloka dolar amerikanu millaun 227,3  ba konstrusaun, expansaun, reabilitasaun no manutensaun estrada no ponte sira, no mós ba implementasaun medida protesaun hasoru dezastres naturais, ho objetivu atu hadi’a konektividade no proteje komunidade sira hosi efeitu mudansa klimátika nian.

Prevee mós dotasaun sira ba reabilitasaun Aeroporto Internacional Presidente Nicolau Lobato no ba konkluzaun kabu submarinu fibra ótika ne’ebé sei liga Timor-Leste ba Austrália. Expansaun hosi rede interna fibra ótika nian ne’e sei permite, hahú hosi tinan 2025, fornesimentu hosi internet ho velosidade aas iha Timor-Leste laran tomak. Iha setór eletrisidade nian, orsamentu prevee aumentu signifikativu ida iha subvensaun ba empreza públika EDTL, E.P., ho objetivu atu hadi’a no habelar fornesimentu kontínuu eletrisidade nian, liuliu iha área rurál no remota sira, hodi garante servisu ida ne’ebé estavel no abranjente liu.

Iha setór rekursus naturais nian, proposta dolar amerikanu millaun 40 ba melloria zonas industriais no extrasaun petróleu no minerais iha kosta súl país nian, hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku no ba reforsu seguransa enerjétika.

Iha setór finanseiru, prevee investimentu ida do dolar amerikanu millaun 5 iha kapitalizasaun Banku Sentrál Timor-Leste, ho objetivu atu reforsa estabilidade no reziliénsia sistema finanseiru nasionál.

Proposta lei ne’e aloka parte boot ida husi despeza, ho valór dolar amerikanu millaun 406 hodi apoia sosiedade sivíl, saúde no servisus sosiais.

Iha dezenvolvimentu kapitál umanu, aloka dolar amerikanu millaun 17,2 ba programa formasaun profisionál no téknika, nune’e mós ba konsesaun bolsas estudu. Edukasaun sei simu mós dolar amerikanu millaun 145,8 ba konstrusaun eskola foun, formasaun profesores no fortalesimentu sistema jestaun edukativa nian.

Iha saúde, orsamentu aloka dolar amerikanu millaun 99,2 ba melloria rede ospitalár no sentru saúde sira iha Timor-Leste laran tomak, aleinde dolar amerikanu millaun 14,2 ba akizisaun no distribuisaun ai-moruk no ekipamentu médiku sira ne’ebé esensiál. Kona-ba protesaun sosiál, sei reforsa Programa Bolsa da Mãe ho aumentu boot liu dolar amerikanu millaun 7, aumenta tan dolar amerikanu millaun 2,86 ho objetivu atu hadi’a saúde no nutrisaun ba inan isin-rua no labarik sira. Proposta ne’e inklui mós transferénsia ida ho dolar amerikanu millaun 124,1 ba Orsamentu Seguransa Sosiál, aumentu ida ho dolar amerikanu 37,4 kompara ho 2024, ne’ebé reflete expansaun hosi sistema Seguransa Sosiál no valór hosi pensaun sosiál ferik-katuas no invalidés. REMATA

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=39820