Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-setembru tinan 2024

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-setembru tinan 2024

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus ein ezersísiu, Adérito Hugo da Costa, no husi Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus, ne’ebé fiksa vaga ba promosaun pesoál integradu iha Rejime Jerál Karreira Administrasaun Públika nian ba tinan 2024.

Husi totál vaga promosaun hamutuk 817 ne’ebé Rezolusaun Governu ne’e estabelese, 47 ba kategoria Tékniku Superiór – Grau A, 122 ba Tékniku Superiór – Grau B, 188 ba Tékniku Profisionál – Grau C, 234 ba Tékniku Profisionál – Grau D, 149 ba Tékniku Administrativu – Grau E no 77 ba Asistente – Grau F.

Vaga sira ba promosaun ne’e fiksa ona tinan-tinan husi Governu, tuir proposta Komisaun Funsaun Públika nian, to’o limite porsentu sanulu husi total pesoál sira iha kada kategoria ka grupu profisionál.

*****

Hala’o mós apresiasaun inisiál ida kona-ba inisiativa atu kria sistema promosaun bazeia ba antiguidade ba funsionáriu públiku sira, ne’ebé aprezenta husi Prezidénsia Konsellu Ministrus no Komisaun Funsaun Públika, ne’ebé iha relasaun.

Objetivu husi inisiativa ida-ne’e mak atu garante progresaun karreira ba sira ne’ebé, tanba razaun oioin, la hetan promosaun bazeia ba méritu iha tinan hirak ikus ne’e, bazeia ba kritériu sira hanesan antiguidade, dezempeñu, idade, formasaun profisionál, serbisu iha área remota, komportamentu di’ak no asiduidade.

*****

Sekretária Estadu Igualdade, Elvina de Sousa Carvalho, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba implementasaun polítika igualdade jéneru no rekomendasaun sira husi Konvensaun kona-ba Eliminasaun hosi Forma Hotu-hotu Diskriminasaun nian kontra Feto (CEDAW). Aprezenta mós Faze Datoluk hosi Deklarasaun Maubise (2023-2028), ne’ebé fó kontinuasaun ba faze anterior sira, ho foka-liu ba empoderamentu ekonómiku feto rurál nian sira no ema ho defisiénsia.  Faze ida-ne’e aliña ho prioridades Governu Konstitusionál IX nian no rekomendasoins husi Konvensaun sobre Eliminasaun hosi Forma Hotu-hotu Diskriminasaun nian kontra Feto (CEDAW).

Kompromisu prinsipál husi faze ida-ne’e fahe ba área tolu: inklui Kapitál Sosiál, ne’ebé abranje protesaun sosiál, edukasaun inkluziva no kuidadus saúde, ho foka ba prevensaun violénsia bazeia ba jéneru no melloria kuidadus saúde materna; Infraestruturas, ne’ebé promove asesu ba merkadu seguru no asesivel, dezenvolvimentu estradas, saneamentu no edifísius públikus adaptadus, ho énfaze ba transporte públiku inkluzivu; no Ekonomia, ne’ebé fó prioridade ba dezenvolvimentu agríkola, empreendedorizmu feto no asesu kréditu ba feto rurál sira, hodi reforsa sira-nia partisipasaun iha setór hanesan turizmu no agrikultura. Halo mós reforsu ba mekanizmu monitorizasaun hodi garante implementasaun husi kompromisu sira-ne’e. ezekusaun ne’e lidera husi instituisaun governamentál-xave oioin, inklui ministériu relevante sira no Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL, Sigla iha Lian Portugés) ne’ebé asegura konkretizasaun efikás ba medida sira ne’ebé prevee ona.

*****

Ho objetivu atu rezolve pagamentu ba dívida ezistente ba ospitál sira iha rai-li’ur, no garante kontinuidade servisu saúde nian, Konsellu Ministrus deside fó instrusaun ba Ministra Saúde atu halo levantamentu detalladu kona-ba dívida sira no prazu pagamentu, no mós verba sira ne’ebé disponivel atu realiza kompromisu sira-ne'e. Ministru Saúde tenke estabelese kritériu prioritizasaun ba pagamentu, bazeia ba urjénsia servisu, risku ba saúde públika no impaktu ba operasaun ospitál nian.

Entre medida sira seluk, Konsellu Ministrus fó mós instrusaun ba Ministra Saúde atu hahú halo negosiasaun ho ospitál sira hodi reestrutura dívida sira no propoin ba Ministériu Finansas reforsu orsamentu ida ba setór saúde nian. Implementasaun hosi medida sira-ne’e sei hetan monitorizasaun husi grupu traballu ida ne’ebé kria espesifikamente ba objetivu ida-ne’e, ne’ebé tenke aprezenta relatóriu periódiku sira ba Konsellu Ministrus kona-ba progresu ne’ebé alkansa ona iha likidasaun dívida ospitál nian. REMATA

   Ba leten