Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 14 Setembru 2010

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

no Porta-vóz Governu Timór-Leste nian

 

Díli, 14 Setembru, 2010

Xanana Gusmão nia Governu halo barak ona atu kombate korrupsaun kompara ho Governu sira seluk

Governu Xanana Gusmão nian, ne’ebé foin daudaun ne’e fó hatene katak Banku Mundiál nia estimativas kona-ba redusaun pobreza iha Timor-Leste, hatudu katak konsege  tún 9%, husi 49.9% iha 2007 ba 41% iha 2009[1], konfirma ona katak bele simu rezignasaun Vise Primeiru-Ministru Mario Carrascalão nian, no dezeja susesus boot ba nia iha futuru.  Maibé reklamasoens barabarak ne’ebé halo durante ne’e, kona-ba Estadu Nasaun Timor-Leste, presiza klarifika.

Governu Xanana Gusmão hala’o inisiativas anti-korrupsaun, no mekanizmus checks and balances ne’ebé maka’as liu kompara ho Governu sira seluk iha Timor-Leste, inklui durante períodu tranzisaun UNTAET nian, atu asegura medidas anti-korrupsaun nian.

Komisaun Anti-Korrupsaun ka KAK, ne’ebé konsidera hanesan prátika ne’ebé di’ak liu ona, haree ba nia funsaun no devér, harii tiha ona no hetan finansiamentu, i oras ne’e daudaun hala’o prosesu atu institusionaliza nia mandatu. KAK hanesan primeira instituisaun independente atu garante katak Governu ho Funsaun Públika tenke responsabiliza ba sira nia knaar, no hala’o mós fiskalizasaun ho edukasaun/formasaun atu hamenus korrupsaun, nepotizmu no buka halo di’ak de’it ba maluk no belun sira.

Ho mandatu ne’ebé boot atu investiga no lori ba tribunál rezultadu investigasoens kriminais kona-ba korrupsaun, tuir buat ne’ebé prevê ona iha kódigu kriminál no hala’o edukasaun/formasaun no programas sensibilizasaun ba públiku, KAK haknaar daudaun ona hodi identifika no promove medidas ne’ebé bele garante prevensaun ba prátikas korrupsaun.

Orsamentu tinan 2010 nian, mós loke dalan hodi aumenta númeru ajentes judisiais. Tribunais sira trata prosesus iha nível nasionál ne’ebé barak liudook, kompara ho prosesus tomak ne’ebé hala’o iha tinan neen laran, iha Governu sira seluk nia ukun. Iha 2007/2008, iha prosesus 1,457 mak trata ona, kompara ho de’it 1,137 kazus ne’ebé prosesa iha períodu husi 2000 – 2006.

Kazus ne’ebé prosesa iha Distritus sira seluk, aumenta dala tolu; iha 2007/2008 tribunais sira trata prosesus 336, enkuantu entre 2000 no 2006 trata de’it 125 prosesu. “Tribunais móveis” foun permite ajentes judisiais sira la’o ba to’o iha distritus no subdistritus, hodi nune’e, Timór-oan sira iha áreas remotas ka dook liu, bele hetan liután asesu ba tribunais. Identifika ona áreas engarrafamentu iha sistema, hodi bele iha prosesu ida ne’ebé efisiente no uniformizadu.

Entre fulan Agostu 2007 no Outubru 2009, defensores públikus sira atende ona iha nível nasionál, kazus lubun boot ida: 2,253 prosesus kriminais no 1,514 prosesus sivís, 1,994 notifikasoens kona-ba prosedimentus kriminais no 672 prosedimentus sivís.

Iha prokuradoria Jerál Repúblika nian, númeru prosesus aumenta maka’as tebes. Iha 2006, trata 401 prosesus; iha 2007, númeru ne’e aumenta ba 830 no iha 2008 ho 2009, trata ona totál 5,778 prosesus.

Gabinete Prokuradoria Jerál reforsa liután tanba agora Sra. Anna Pessoa mak kaer, nia uluk hanesan deputada no líder ativa iha 2007 no 2008 husi partidu opozisaun Fretilin.

Primeiru-Ministru Xanana Gusmão mantein nia pozisaun katak bainhira kazu ida lori ona ba tribunál, sei hala’o asaun ne’ebé la’o tuir dalan judisial ne’ebé justu no ekilibradu, enkuantu-ke alegasoens no atakes kona-na korrupsaun tanba manipulasaun polítika, hanesan tátika ida ne’ebé baibain utiliza iha iha Timór-Leste, ho opozisaun ida ne’ebé ataka maka’as, i iha sistema polítika ne’ebé sei nurak tebes, só bele atende tuir sistema justisa ne’ebé estabelese ona. Primeiru-Ministru husu ona ba Sra. Ana Pessoa atu lori lailais kualkér akuzasaun pendente ba tribunál iha semana ne’e laran.

Komisaun Funsaun Públika agora estabelese ona, ho kódigu konduta ida ke rigorozu tebes, hodi nune’e autoridades sivís sira bele kumpri didi’ak leis kona-ba deveres sívikus. Edukasaun/formasaun atu evita korrupsaun no prátikas ne’ebé bele dudu ema halo korrupsaun, hahú daudauk ona. Komisaun Funsaun Públika providensia asaun disiplinár, maibé liu-liu, Komisaun foun ne’e oferese ona kódigu klaru ida atu tulun promove kultura funsaun públika foun ida, ne’ebé independente ho profisionál, iha rai Timór-Leste.

Reformas ba Jestaun Finanseira Públika ne’ebé hala’o hamutuk ho Banku Mundiál no Parseirus Dezenvolvimentu sira seluk, konsege hatuur ona sistemas foun no prátikas tuir nia dalan, inklui checks and balances atu asegura katak despezas orsamentu Estadu nian tomak, tenke kualifika independentemente, no mós hato’o ba Parlamentu Nasionál relatórius kona-ba auditorias ne’ebé halo.

Inspetór Jerál iha asesu tomak ba arkivus ka rejistus Ministériu Finansas nian tomak, no hamoos tiha ona Ministériu, tuir rekomendasoens iha relatórius Delloites nian, kona-ba “perdas/ka buat ne’ebé lakon” husi fundus Estadu nian. Despezas Orsamentu Estadu nian monitoriza loroloron liuhusi sistema Free Balance. Aprovizionamentu agora iha níveis Checks and Balances tolu, antes-de halo pagamentu; Aprova uluk lai husi Ministériu Operasionál, depois Tezoureiru haree didi’ak fali no halo aprovasaun, mak tuir mai haruka atu prosesa no halo pagamentu, ba iha BPA ka Autoridade Bankária no Pagamentu. Tanba iha informasaun barak ne’ebé la loos, ne’ebé ema haklekar kona-ba prosesu orsamentál, mak presiza tebetebes medidas transparênsia atu públiku bele hetan informasaun kona-ba jestaun orsamentu nian no implementasaun projetus tuir nia tempu.

Teknolojia foun prodúz daudaun ona i, iha pelu menus portais eletrónikus rua ba públiku liuhusi ligasaun internet. Primeiru, mak Portál Transparênsia ne’ebé públiku bele iha asesu ba informasaun atuál kona-ba oinsá ezekua fundus Estadu nian; segundu Portál Aprovizionamentu nian ne’ebé fó asesu ba informasoens kona-ba planus aprovizionamentu Governu nian, ne’ebé kategoriza tuir setores; fó ba komunidades emprezariál partisipasaun ne’ebé hanesan iha aprosesu aprovizionamentu.

Sekretariadu Tékniku Aprovizionamentu ho Komisaun Aprovizionamentu ne’ebé independentes no hetan mandatu husi Konselhu Ministrus bazeia ba Dekretu-Lei, atu reforsa fiskalizasaun ba kontratus ne’ebé boot, i, tuir loloos, Gabinete Vise Primeiru-Ministru mak tenke estabelese, foin mak atu harí hikas fali.

Ho sistemas no prosedimentus ne’ebé foun, mak ita bele hetan aumentu maka’as tebes iha reseitas doméstikas, maski husi parte ida, karga fiskál hatún ba nível ida ke ki’ik liu. Ne’e hatudu momoos katak medidas anti-korrupsaun la’o daudaun ona.

Rezultadus hirak ne’e hotu no índise pobreza ne’ebé tún pontus sia, ne’e tanba performance ekonómikas ne’ebé di’ak tebetebes, tanba estabilidade iha rai laran, aumentu konsumu no despezas Governu nian tanba programas protesaun sosiál no obras infra-estruturas nian ne’ebé loke kampu trabalhu ho fundus ne’ebé aloka liuhusi Orsamentu Estadu no hetan aprovasaun husi Parlamentu Nasionál.

Primeiru-Ministru Xanana Gusmão sei defende nafatin medidas, prosedimentus no mekanizmus checks and balances ne’ebé Governu implementa ona, i wainhira hala’o tuir nafatin, sei lori rezultadus ne’ebé justus no ekilibradus, no neineik sei halakon politizasaun sistemas, ne’ebé halo funsoens Estadu nian sai aat hotu, hanesan iha 2006.

Sekretáriu Estadu Pereira dehan nune’e “Instituisoens Estadu nian ne’ebé iha agora ne’e, mak forti liuhotu, karik ita bele observa hahú husi tinan 2002, i, rezultadus ne’ebé fó ba nasaun bele dehan katak pozitivu no dramátiku tebetebes dezde-ke ita hetan ita nia soberania. Maski sensasionalizmu husi média, parese-ke sai interesante liufali realidade atuál ne’e; realidade hatudu mós katak Governu hala’o nia funsaun ho hakmatek no sei halo nafatin nune’e, ho kualkér rekomendasaun ne’ebé Sra. Pessoa bele aprezenta, bazeia ba medidas anti-korrupsaun ne’ebé Primeiru-Ministru hahú tiha ona.’

‘Kualkér asaun ne’ebé halo, agora ka iha futuru, sei hala’o ho justeza, ekilíbriu no sei la politizadu, tuir buat hirak ne’ebé konsidera hanesan prátika ne’ebé di’ak liuhotu, hodi nune’e bele servi tomak de’it ba povu Timor-Leste nia interese.”

 

 


 

[1] The estimates are detailed in The Update of Poverty Incidence in Timor-Leste Survey to Survey Imputation Method report, and were cross checked using the PovStat projection tool, a tool developed in the World Bank to simulate measures under alternative growth scenarios and to forecast or project poverty measures.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=3830