Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 3 fulan-jullu tinan 2024

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 3 fulan-jullu tinan 2024

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, hodi ratifika akordu kona-ba Izensaun Vistu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho:

 

  • Governu Repúblika Singapura ba Titulár Pasaporte Diplomátiku, Ofisiál ka Servisu no Ordináriu nian;

 

  • Reinu Tailándia ba Objetivu Turístiku ba Titulár Pasaporte Komún;

  • Governu husi Sua Majestade Sultaun no Yang Dipertuan husi Brunei Darussalam ba Titulár Pasaporte Diplomátiku no Ofisiál ka Servisu nian.

*****

Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, halo mós aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba Relatóriu tinan 2024 nian relasiona ho progresu iha implementasaun Roteiru ba Adezaun Timor-Leste hanesan Membru Plenu ASEAN nian.

Durante aprezentasaun, ko’alia-liu kona-ba esforsus ne’ebé hala’o ona hodi kumpre kritérius no objetivus atu adere ba ASEAN, inklui partisipasaun ativa Timor-Leste iha sorumutu oioin órgaun setoriál sira ASEAN nian hanesan observadór. Vise-Ministra halo pontu situasaun ida kona-ba progresus ne’ebé alkansa ona iha prosesu negosiasaun ne’ebé la’o hela no sira ne’ebé konklui ona, kona-ba akordu oioin no instrumentu vinkulativu seluk ne’ebé presiza. Sra.Milena Rangel mós fornese informasaun detallada kona-ba asaun kapasitasaun sira ne’ebé realiza ona to’o ohin loron, no subliña propriedade no atividade prinsipál sira ne’ebé sei implementa iha futuru hodi garante preparasaun kontínua no aliñamentu Timor-Leste nian ho rekizitus ASEAN.

*****

Konsellu Ministrus mós aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta mós husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé aprova Kontribuisaun ida, ho valor dolar amerikanu rihun 200, ba Sekretariadu Tékniku ASEAN.

*****

Tuirmai Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira no Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, halo aprezentasaun ida kona-ba Sistema Rezíduu Sólidu Urbanu iha Dili.

Durante aprezentasaun ne’e, halo enkuadramentu ida ba projetu no analiza kontratu oioin ba ninia implementasaun. Membrus Konsellu Ministrus diskute mós solusaun legál sira ne’ebé iha posibilidade atu ultrapasa problemas ne’ebé verifika ona iha ezekusaun kontratu ba projetu ida-ne’e.

*****

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no Prezidente Komisaun Funsaun Públika (CFP, Sigla iha Lian Portugés), Agostinho Letêncio de Deus, halo aprezentasaun ida kona-ba Perspetiva ba Reforma Funsaun Públika.

Durante aprezentasaun ne’e analiza ona rezultadu husi estudu diagnóstiku ida ba funsaun públika no diskute perspetivas ba reforma sistema, prátika no kuadru legál iha área jestaun rekursus umanus setór públiku nian. Estudu ne’e ho objetivu atu kria planu reforma no modernizasaun Administrasaun Públika ida iha futuru, hasa’e efisiénsia no efikásia husi servisus ne’ebé fornese no garante dezenvolvimentu sustentavel no inkluzivu ba nasaun ne’e.

*****

Ikusliu, Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, halo aprezentasaun ida kona-ba preparativus ba Jogus Desportivus CPLP XII, eventu multidesportivu ida ne’ebé halibur partisipantes ho idade menus husi tinan 16 husi país CPLP sia, ne’ebé sei hala’o husi loron 17 to’o 27 fulan-jullu tinan 2025. Antes ne’e prevee ona iha tinan 2020, eventu ne’e adia tiha fali tanba pandemia COVID-19.

Durante aprezentasaun ne’e, sira diskute kona-ba infraestruturas ne’ebé iha hela preparasaun, inklui resintu (fatin) oinoin ba modalidade desportiva ne’ebé diferente, alojamentu, transporte, servisus médikus, seguransa no seluk tan. Aprezenta mós ba membrus Konsellu Ministrus logotipu no múzika ne’ebé kria liuliu ba eventu internasionál ida-ne’e. REMATA

   Ba leten