Dalan ba Futuru Ida ne’ebé Prósperu: Tinan Ida hosi Mandatu IX Governu!

IX Governu Konstitusionál, ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, selebra tinan dahuluk mandatu iha loron 1 fulan-jullu tinan 2024. Durante periodu ida-ne’e, Governu halo ona inisiativa no medida lubun ida hodi estabelese baze sira ne’ebé presiza iha programa transformadór ne’ebé ho objetivu atu promove dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku sustentavel hodi fó benefísiu ba timoroan sira hotu. Iha kompromisu atu korrije irregularidade sira no implementa reformas estruturais, Governu reafirma ninia kompromisu atu kontinua serbisu lahó kole hodi harii futuru ida ne’ebé prósperu no ekuitativu ba Timor-Leste.

Destake ida husi tinan liubá mak adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC, sigla iha lian portugés), ne’ebé Vise-Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay formaliza iha fulan-fevereiru, durante konferénsia ministeriál OMC ba da-13 iha Abu Dhabi. Adezaun ida-ne’e marka avansu signifikativu ida iha liberalizasaun komérsiu nian, integrasaun iha ekonomia globál no iha fasilitasaun asesu ba merkadu internasionál sira, hodi promove reformas ekonómikas nasionais.

Timor-Leste mós kontinua iha dalan hodi adere ba ASEAN, ho partisipasaun regulár husi membrus Governu oin-oin iha sorumutu organizasaun nian, inklui Simeira ASEAN ba da-43. Tinan ida-ne’e Timor-Leste simu vizita husi Sekretáriu-Jerál ASEAN, Kao Kim Hourn no lansa ona programa TL IMPACT hodi koordena esforsus internus no atu garante kumprimentu ba padraun no regulamentu ASEAN nian iha área oin-oin, hahú husi ekonomia no komérsiu to’o polítika sosiál no kulturál.

Iha setór petróleu no rekursus minerais, IX Governu realiza ona reestruturasaun fundamentál ida ba dezenvolvimentu país nian. Aprova mós diploma sira relasiona ho entidade prinsipál sira hanesan Timor Gap, Autoridade Nasionál Petróleu, Autoridade Nasionál Minerais, empreza públika Murak Rai, no Institutu Petróleu no Jeolojia. Aprova mós akordu ba esplorasaun minerál no gás “onshore’.

Dezenvolvimentu Greater Sunrise hanesan prioridade estratéjiku ida ba Timor-Leste. Foin lalais ne’e, Primeiru-Ministru nomeia Agio Pereira, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, nu’udar interlokutór iha diskusaun sira ho Steve Bracks, Reprezentante Espesiál Austrália nian ba projetu krusiál ida-ne’e. Inisiativa ida-ne’e ho objetivu atu garante jestaun negosiasaun ida ne’ebé efikás no koordenadu, ho objetivu atu maximiza benefísiu ba Timor-Leste iha dezenvolvimentu rekursu enerjétiku ne’ebé vitál ba nasaun ne’e.

IX Governu Konstitusionál hala’o hela reforma estruturál ne’ebé abranjente, hodi destaka reforma ne’ebé la’o hela iha setór justisa nian, ne’ebé koordena hosi eis-ministra Lúcia Lobato. Inisiativa ida-ne’e rezulta ona iha kriasaun hosi planu asaun ida, aprovasaun rejime foun ba atividade formasaun Sentru Formasaun Jurídika no Judisiáriu (CFJJ, Sigla iha Lian Portugés) no iha asinatura protokolu kooperasaun ho fakuldade Direitu Portugál nian ba formasaun futuru majistradu no defensór públiku sira, no karreira jurídika sira seluk.

Governu mós halo reforma ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-kusi Ambenu (RAEOA) no Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Timor-Leste (ZEESM), ne’ebé inklui alterasaun ba Lei n. 3/2014 no nomeasaun ba Rogério Tiago de Fátima Lobato hanesan Prezidente Autoridade RAEOA, aleinde kriasaun Komisaun Ezekutivu ida ba implementasaun Zona Ekonómika Espesiál iha Oe-Kusi Ambenu.

Iha edukasaun, Governu serbisu ona ho objetivu prinsipál atu promove jestaun rekursus umanus ida ne’ebé efisiente no ekuitativu iha sistema edukasaun nasionál, hodi garante kualidade no kontinuidade ensinu iha territóriu nasionál tomak. Asaun sira ne’ebé hala’o nu’udar rekrutamentu no asaun sira seluk ba entrada iha karreira no mós jestaun efisiente ba rekursu atuál sira relasiona ho kuadru pesoál eskola sira nian. Kria bolsa kandidatu sira hanesan parte ida hosi konkursu rekrutamentu nian, ne’ebé permite Ministériu Edukasaun aloka rekursus umanus ho lalais no efisiente, tuir nesesidade espesífiku eskola sira nian.

 Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura atinje marku signifikativu ida ho aprovasaun ba Lei Baze Ensinu Superiór nian. Lejizlasaun ida-ne’e reprezenta avansu importante ida ba setór ne’e, ho trasa enkuadramentu espesífiku ida ne’ebé ho objetivu atu rezolve dezafiu sira ne’ebé urjente no hametin kualidade ensinu superiór nian iha Timor-Leste. Entre medida prinsipál sira maka introdusaun ba Kursu Tékniku-Profisionál Superiór sira (CTePS, Sigla iha Lian Portugés), uniformizasaun ba siklu lisensiatura no mestradu nian, no autorizasaun ba aprendizajen distánsia, hodi adapta ba nesesidade edukasionál kontemporáneu sira no lisaun sira ne’ebé aprende durante pandemia Covid-19.

Iha kombate ba malnutrisaun, lansa programa konjuntu ho parseiru dezenvolvimentu sira, liuliu Grupu Traballu Tékniku Nasionál ba Dezenvolvimentu Primeira Infánsia nian no akizisaun ba Ai-han Nutritivu Espesializadu.

Governu promove aumentu mensál iha montante pensaun sosiál ba invalidés no ferik-katuas sira iha rejime la kontributivu seguransa sosiál nian. Taxa sira hosi impostu konsumu seletivu no direitus aduaneirus importasaun nian, ne’ebé hetan ona aumentu brutál iha 2023, hetan mós ajustamentu.

Foin lalais ne’e, instala ona kabu fibra ótika submarinu, ne’ebé liga Timor-Leste ba Darwin, iha Austrália, alkansa importante seluk no ne’ebé promete atu transforma infraestrutura dijitál nasaun nian no impulsiona dezenvolvimentu ekonómiku.

Daudaun ne’e, Timor-Leste halo hela progresu iha ninia dezenvolvimentu infraestrutura, ho obra prinsipál oioin ne’ebé la’o hela no planeia ona iha nasaun tomak. Iha tempu hanesan, Governu aprova alterasaun dahuluk ba diploma ne’ebé regula Fundu Infraestruturas, ho objetivu atu hadi’a efisiénsia administrativa Sekretariadu Grandes Projetus nian.

Iha ámbitu ekonomia azúl nian, Polítika Ekonomia Azul Timor-Leste nian iha hela preparasaun, no Primeiru-Ministru partisipa iha Forun Estadu Arkipélajiku no Illa nian 2023 no Konferénsia “Ita-nia Oseanu”. Halo mós lansamentu ba Programa Nasionál “Ha’u-Nia Tasi, Ha’u-Nia Timor”

Akordu Samoa, akordu importante ida ne’ebé asina ho Uniaun Europeia, estabelese prinsípiu komún no área prioridade sira kooperasaun nian entre parte sira.

Iha luta kontra korrupsaun, Timor-Leste mós selebra melloramentu pozisaun hitu iha Índise Persesaun Korrupsaun.

IX Governu Konstitusionál reafirma ninia kompromisu atu kontinua serbisu ba dezenvolvimentu sustentável no moris-di’ak populasaun timoroan nian, hodi harii futuru ida ne’ebé prósperu no ekuitativu ba sidadaun hotu-hotu.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=38257