Sorumutu Konsellu Ministrus loron 08 fulan Setembru 2010

IV GOVERNO CONSTITUCIONAL

SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS

……………………………………………………………………………………………………………………………

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru nian iha loron 08, fulan Setembru, 2010

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Kuarta-feira ida ne’e, loron 8, fulan Setembru, tinan 2010, iha sala sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, iha Díli, no aprova ona:

1. Proposta Lei kona-ba Kooperasaun Judisiária Internasonál Penál

Governu, hatene katak, dalabarak, krime ne’e mosu iha territóriu nian laran to’o ba rai liur, tanba ne’e, presiza regula solusaun balun ba krime ida ne’e duni no sei liu husi kooperasaun entre Estadu no trbunal sira.

Nune’e, Proposta Lei ida ne’ebé hetan aprovasaun, ohin ne’e, estabelese forma oin-oin kooperasaun judisiária internasionál nian, iha matéria penál, entre tribunál sira iha Timor-Leste no tribunál sira iha país sira seluk ka organizasaun internasionál sira ne’ebé Timor-Leste mós halo parte ba.

Forma oin-oin kooperasaun judisiária internasionál nian, ne’ebé hakerek iha Proposta Lei Kooperasaun Judisiária Internasionál, mak estradisaun,  transmisaun prosesu penál, ezekusaun ba sentensa penál, transferénsia ema sira ne’ebé hetan kondenasaun ba pena no medida seguransa ne’ebé la iha liberdade, vijilánsia  ba ema sira ne’ebé hetan kondenasaun ka liberdade kondisionál no ausíliu judisiáriu hamutuk iha matéria penál.

2. Rezolusaun ne’ebé aprova Akordu ho Alemanha kona-ba Pretesaun ba Investimentu sira

Konsellu Ministru aprova ona Akordu ida ho Alemanha kona-ba Protesaun ba Investimentu sira atu nune’e, Akordu ne’e bele ajuda atu intensifika kooperasaun ekonómika entre Estadu rua ne’e.

Objetivu husi Akordu ne’e mak atu kria kondisaun sira ne’ebé bele favorese investimentu sira husi parte investidór sira husi Estadu ida iha territóriu Estadu ida seluk nian, hodi promove no proteje investimentu sira ne’ebé atrai inisiativa ekonómika privada.

3. Deliberasaun ne’ebé aprova Kandidatura ba Organizasaun Internasionál Migrasaun sira nian

Rekoñese Organizasaun Internasionál Migrasaun sira nian (OIM) hanesan organizasaun relevante ida husi sira seluk ne’ebé refere ba migrasaun no relevánsia husi nia servisu hamutuk ho parseiru inter-governamentál sira nune’e mós ho naun-governamentál sira, Konsellu Ministru aprova ona kandidatura husi Timor-Leste ba membru Organizasaun ida ne’e nian..

Organizaun Internasionál Migrasaun sira nian nia objetivu atu promove migrasaun ema nian no tuir orden  ba benefísiu hotu-hotu nian. Promove objetivu ida ne’e liu husi servisu no akonsellaemntu hamutuk ho Governu no migrante sira, inklui refujiadu no deslokadu internu sira.

4. Pedidu Rezignasaun husi kargu Vise Primeiru-Ministru Koordenadór ba Asuntu Jestaun Administrasaun Estadu nian

Konsellu Ministru analiza tiha karta pedidu rezignasaun husi kargu Vise Primeiru-Ministru Koordenadór ba Asuntu Jestaun Administrasaun Estadu nian, husi Sr.  Eng.º Mário Viegas Carrascalão, Primeiro-Ministru afirma nia aseitasaun hodi hateten katak sei informa asuntu ne’e ba S. Exa, Sr. Prezidente  Repúblika.

Konsellu Ministru analiza mós:

1. Proposta Lei Orgánika ba Prezidénsa Repúblika

Membru balun husi funsionáriu Prezidénsia Repúblika nian aprezenta ona ba membru Konsellu Ministru nian, kona-ba estrutura ba órgaun servisu no servisu ne’ebé mak sira hakarak, hodi fó apoiu ba Prezidente Repúblika bainhira nia hala’o nia kna’ar sira.

Proposta Lei ida ne’e inklui estrutura ba Caza Sivil,  ba Sekretariadu Pesoál ba Prezidente Repúblika no ba Konsellu Administrativu no nia aprovasaun sei hatama fali ba iha Sorumutu Konsellu Ministru nian tuir mai.

2. Dekretu-Lei ne’ebé Aprova Orgánika ba Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu

Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu (MED) halo revizaun ba nia orgánika no aprezenta ona orgánika ne’e ba iha Sorumutu Konsellu Ministru nian.

Reestruturasaun ida ne’e atu klarifika ninia área atuasaun sira atu nume’e bele estabele delimitasaun ida ba nia atribuisaun no kompeténsia sira ho forma ne’ebé dinámika liu no tuir realidade atu bele hatán ba atividade sira ne’ebé MED hala’o to’o agora daudauk ne’e.

Konsellu Ministru analiza tiha proposta ida ne’e no halo sujestaun hodi deside halo aprovasaun ba diploma ida ne’e iha Sorumutu Konsellu Ministru nian tuir mai.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=3817