Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 21 fulan Novembru tinan 2007

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

SECRETARIA DE ESTADO DO CONSELHO DE MINISTROS

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Sorumutuk Konsellu Ministrus loron 21 fulan Novembru tinan 2007

Ohin, Kuarta-feira loron 21 fulan Novembru tinan 2007, hala’o Sorumutuk Konsellu Ministrus nian, iha Sala Sorumutuk Konsellu Ministrus, Palásiu Governo Díli, no aprova tiha ona:

1. Proposta Lei Autorizasaun Lejislativa iha Matéria Penal

Proposta Lei Autorizasaun iha matéria penal, hodi aprova Kódigu Penal foun ba Timor-Leste tuir prinsípiu jeral direitu kriminal nian, ne’ebe hetan tiha ona sansaun iha instrumentu jurídiku internasional, no Timor-Leste halo tiha ona ratifikasaun.

Proposta Lei ida ne’e, define liña boot hanesan esbosu polítika lejislativa Kódigu Penal nian iha tempu oin mai, hodi diminui aplikasaun subsidiária Kódigu Penal Indonézia nian iha territóriu nasional nia laran.

Konsellu Ministrus mos analiza tiha ona:

2. Proposta Lei Rejime Tributáriu

Proposta ida ne’e atu halo sistema fiskal simples liu, nune’e mos atu hakman folin impostu nian, ne’ebe a’as tebes, haré ba situasaun real nasaun nian hatudu katak la justu ho folin ida ne’e.

Governu sente katak, presiza duni atu neutraliza sistema fiskal, komponente justisa fiskal, no kontribuinte sira nune’e mos sosiedade tomak, tuir forsa merkadu no konkorrénsia nian.

Hafoin halo tiha explikasaun téknika, Konsellu Ministrus deside atu halo análize ida klean liu ba Prposta Lei ne’ebe hato’o, hodi halo nia aprovasaun ba sorumutu tuir mai.

3. Proposta Lei Arte Marsial

Tuir ita hatene pratika Arte Marsial iha Timor-Leste sa’e maka’as tebes, liu-liu iha kamada joven sira, no haré ba perigu kona-bá téknika balu ne’ebe sira utiliza, Governu sente katak presiza duni atu halo ninia enkuadramentu jurídiku, atu ne’e, bele kaer metin prinsípiu ordem públika no iha respeitu ba direitu, liberdade no garantia sidadun sira nian.

Konsellu Ministrus rona tiha ba tékniku sira hosi Ministériu Justisa no hateten katak sei halo análise ida klean liu ba Proposta Lei ne’ebe sira hato’o, atu nune’e bele aplika tuir realidade nasaun nian.

4. Dekretu-Lei ne’ebe aprova Orgánika Ministériu Edukasaun nian

Organizasaun servisu Ministériu, importante tebes atu hadi’a asesu kualidade edukasaun iha nasaun nia laran. Diploma ida ne’e, define estrutura kompeténsia no knar ne’ebe fó ba servisu idak-idak iha Ministériu.

Konsellu Ministrus sei analiza hikas fali projetu ne’e, iha sorumutu Konsellu Ministrus oin mai.

5. Rezolusaun ne’ebe regula Asiténsia ba vítima krize nian

Nasaun sei hala’o hela restruturasaun ida klean tanba krize ne’ebe mosu iha tinan 2006 no to’o oras ne’e afeta ba paz sosiál nasaun nian.

Rezolusaun Governu no.9/2006, ne’ebe Regula Asisténsia ba Vítima Krize nian, hatudu katak la efikaz no la to’o atu aplika hotu.

Konsellu Ministrus, atu kumpri Programa IV Governu Konstitusional, liu-liu kona-bá medidas iha tempu badak, hodi promove estabilidade sosiásl no fó apoiu ba ema vulnerável sira, iha prespektiva ida hanesan solidariedade ba vítima krize nian, nune’e Konsellu Ministrus apresia tiha ona medidas balu, hodi fó kondisaun moris diak no sustentável, ba sidadun sira ne’e.

Konsellu Ministrus, rezolve ona atu analiza fila fali matéria ida ne’e iha sorumutu oin mai. Konsellu Ministrus rezolve ona mos, atu aprova Rezolusaun Governu nian, ne’ebe regula Assiténsia ba Vítima Krize, iha prespektiva ida hanesan solidariedade ba vítima krize nian no fó kondisaun moris diak no sustentatável ba sidadun sira ne’e.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=370