Governu lansa Forsa Tarefa Interministeriál ba Dezenvolvimentu Sosiál iha Timor-Leste

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais, Mariano Assanami Sabino, anunsia ona iha loron 14 fulan-novembru tinan 2023 kriasaun Forsa Tarefa Interministeriál ba Asuntus Sosiál no Revizaun Kapitál Umanu. Governu lansa Forsa Tarefa Interministeriál ba Dezenvolvimentu Sosiál iha Timor Leste

Lansamentu ofisiál ne’e hala’o iha City 8 iha Dili no konta ho partisipasaun husi Ministru Edukasaun, Saúde, Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál, Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, no mós Sekretáriu Estadu Igualdade no Inkluzaun. Partisipa mós iha eventu ne’e husi parseiru dezenvolvimentu estratéjiku sira, inklui UNICEF, Banku Mundial, UNDP, UNFPA, FAO, WFP, WHO, IFP, ADB, DFAT, Uniaun Europeia no ILO.

Objetivu prinsipál husi Forsa Tarefa ida-ne’e mak atu fó apoiu ba dezenvolvimentu sustentavel, liuhusi abordajen koordenada, ho investe iha kapitál umanu.   Governu lansa Forsa Tarefa Interministeriál ba Dezenvolvimentu Sosiál iha Timor Leste

Iha ninia diskursu durante serimónia ne’e, Vise-Primeiru-Ministru agradese ba Ministériu relevante no parseiru estratéjiku sira tanba sira-nia kompromisu ba objetivu sira husi Forsa Tarefa ne’e.

Governante ne’e esplika katak “foku husi Forsa Tarefa ne’e mak ba dezenvolvimentu labarik ki’ik sira, hadi’a nutrisaun, seguransa ai-han no empoderamentu ba foin-sa’e sira.  Governu lansa Forsa Tarefa Interministeriál ba Dezenvolvimentu Sosiál iha Timor Leste

Kona-ba labarik ki’ik sira, importante tebes ba tinan primeiru sira-nia moris ba kreximentu global no susesu iha futuru. Kona-ba nutrisaun no seguransa ai-han, subliña katak nutrisaun ne’ebé adekuadu mak esensiál ba kreximentu, dezenvolvimentu no saúde sidadaun sira-nian.

Vise-Primeiru-Ministru hato’o ninia preokupasaun kona-ba prevalénsia deznutrisaun iha Timor-Leste no ninia konsekuénsia sériu ba dezenvolvimentu fíziku no kognitivu.

Kona-ba empoderamentu foin-sa’e sira, hateten katak investimentu iha poténsia foin-sa’e sira-nian importante tebes ba progresu no dezenvolvimentu nasaun nian. Empoderamentu hakarak atu fornese koñesimentu, abilidade, rekursu no oportunidade atu nune’e foin-sa’e sira partisipa ho ativa iha sosiedade no kontribui ho pozitiva ba komunidade.

Prioridade tranzversál tolu ne’e presiza koordenasaun forte entre Governu no ninia parseiru sira, ne’ebé sei sai importante liu atu hasoru obstákulu institusionál sira, evita duplikasaun, garante implementasaun polítika no programa sira ho efisiente, aloka rekursu sira ho forma efikás, promove responsabilidade no promove kultura komunikasaun, kooperasaun no kolaborasaun.

 

 

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=35189