Primeiru-Ministru partisipa iha Serimónia Enserramentu Kursu Espesializasaun iha Kriminalidade Ekonómika no Finanseira

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, partisipa iha Serimónia Enserramentu Kursu Espesializasaun nian kona-ba Kriminalidade Ekonómika no Finanseira, ne’ebé hala’o iha Hotel Timor, Dili, iha loron 20 fulan-outubru tinan 2023.

Kursu ne’e, dirije ba majistradu judisiál, ne’ebé promove iha ámbitu projetu Parseria hodi hadi’a prestasaun servisu sira, liuhusi hametin Jestaun no Supervizaun Finansas Públikas iha Timor-Leste (PFMO), ne’ebé hanaran “Osan Povu nian – Jere ho Di’ak’, no konta ho koordenasaun sientífika no pedagójika husi Universidade Coimbra. PFMO – Osan Povu nian – Jere ho Di’ak’ nu’udar projetu ida-ne’ebé finansia hamutuk husi Uniaun Europeia no finansia hamutuk no mós jere husi Camões, I.P.  Primeiru Ministru partisipa iha Serimónia Enserramentu Kursu Espesializasaun iha Kriminalidade Ekonómika no Finanseira

Kursu ne’e hala’o durante semana haat, hosi loron 25 fulan-setembru to’o loron 19 fulan-outubru tinan 2023, iha Baukau, iha ne’ebé Juis sira fahe ba grupu rua, iha aula ho dosentes husi Fakuldade Direitu husi Universidade Coimbra, Profesora Katedrátika Anabela Miranda Rodrigues no Maria João Antunes.

Primeiru-Ministru, iha ninia diskursu durante serimónia ne’e, destaka importánsia hosi jestaun finanseira ne’ebé responsavel, papél justisa nian iha prevensaun ba korrupsaun no nesesidade responsabilidade no transparénsia iha administrasaun rekursus públikus no deklara katak tema ‘Osan Povu nian – Jere ho Di’ak’ ne’e de’it, nu’udar matéria fundamentál ida ba Nasaun nia moris no sei kontinua maske períodu programa ne’e remata’.  Primeiru Ministru partisipa iha Serimónia Enserramentu Kursu Espesializasaun iha Kriminalidade Ekonómika no Finanseira

“Hanesan Estadu joven ida, Timor-Leste labele sees husi problema kona-ba anomalia sira ne’ebé mai husi frajilidade Estadu sira ne’ebé iha hela prosesu konstrusaun” no “bainhira ami identifika hanesan Estadu frajil, ami hakarak de’it atu rekoñese nesesidade krusiál ne’ebé fó ba instituisaun sira Estadu nian ho prinsípiu ne’ebé seriedade no responsabilidades ba aktus”, nia afirma.  Primeiru Ministru partisipa iha Serimónia Enserramentu Kursu Espesializasaun iha Kriminalidade Ekonómika no Finanseira

Xefe Governu realsa “katak problema korrupsaun ne’e la mai direta de’it, husi ema sira ne’ebé envolve iha prosesu desizaun kona-ba despeza sira” no katak “justisa iha nia devér atu kumpre ba ninia kuota-parte husi mekanizmu prevensaun ida-ne’e no verifikasaun ne’ebé séria no responsavel ba despeza sira ne’ebé halo ona”.

Kay Rala Xanana Gusmão mensiona kazu ne’ebé envolve eis-Ministra Finansas, Emília Pires, hanesan ezemplu asaun ida-ne’ebé konsidera “grave no tendensioza manipulasaun ba faktus”.  Primeiru Ministru partisipa iha Serimónia Enserramentu Kursu Espesializasaun iha Kriminalidade Ekonómika no Finanseira

Esplika mós katak “Programa Governu Konstitusionál IX nian ne’e, ba tinan 5 oinmai, sei konsentra iha Dezenvolvimentu Ekonómiku, ne’ebé sei implika ba uzu Osan Públiku, hodi insentiva no motiva empreendedorizmu setór privadu nasionál, iha produtividade no kriasaun empregu”.

Afirma tan katak “tema ida-ne’e sei sai hanesan matadalan ida ba interveniente hotu-hotu iha konstrusaun no konsolidasaun Estadu, hahú husi konsiénsia katak Saláriu no kondisaun serbisu, ita ida-idak simu, mai husi ‘OSAN POVU NIAN’ no karik ita la responde ho loloos no ho prinsípiu ne’ebé justu ba ita-nia devér sira, ita hotu-hotu kontraria konseitu ‘JERE HO DI’AK’, enkuantu Povu kontinua hasoru difikuldade iha moris loroloron nian!”

Primeiru-Ministru hakotu ninia diskursu hodi espresa esperansa katak inisiativa ida-ne’e “sei prodús ninia efeitu prátiku sira ne’ebé ita hakarak ikusmai ho efeitu pozitivu, iha tempu tuirmai. Objetivu mak atu ita-nia Povu bele konsidera katak desizaun sira sistema Justisa País nian justu duni. Desizaun sira ne’e, sistema justisa País nian tenke prova ho faktus, hanesan produtu husi ilasaun hirak ne’ebé hetan durante Kursu no husi rekomendasaun sira ne’ebé Meza Redonda bele prodús, ba sinerjia ida-ne’ebé di’ak liu, husi hanoin no asaun sira, iha instituisoins ne’ebé iha devér primordiál hodi asegura katak ‘OSAN POVU NIAN’ tenke ‘JERE HO DI’AK’.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=34812