Governu hasoru desantres naturais

Udan boot iha tinan ida ne’e Timor-Leste asoru, provoka estragus barak iha fatin barak  iha território. Apezar laiha rejistu ema mate, maybe udan estraga uma, natar, plantasaun no animal. Relatório hirak ikus, ne’ebé sei fó real dimensaun husi estragus, hetan  hahalok, prepara tiha ona husi Komisaun Distrital sira ne’ebé hari tiha ona iha distritu 13.

Para já hatene katak, fota husi capital, zona ruma ne’ebé hetan udan maka’as liu  iha Zumai, Distritu Covalima, Qelicai, Distritu Baucau, no iha Suku Mulu, Sub-distritu Fatubilico. Iha Díli, udan bo’ot ne’ebé afeta zona barak: “Iha suku Hera, família 200 hetan susar, iha Tíbar no Liquiça ita bele dehan iha risku” hateten Director Nasional Jestaun Desastre, Francisco do Rosário.

Governu, liu husi Diresaun Nasional Jestaun Desastre, ne’ebé pretense Sekretarian Estadu Asistênsia Sosial no Desastres Naturais, hala’o iha marsa planu  apoiu ida bá vítima desastres, ne’ebé inklui fahe ha’an no seluk ne’ebé esensial. Sai implementa mós medidas bá rekuperasaun bá uma maka estraga husi desatres naturais. Wainra situasaun grave no la iha kapasidade atu responde, hala’o apoiu iha nível nasional husi Minitério Solidariedade Sosial.

Medida rekuperasaun destina deit bá rekostrusaun abitasaun privada la inkui uma seluk sosiedade sivil nian ka Governu, eskola ka klínika.

Iha kazu emergênsia, vítima sira tenke informa bá Komisaun Jestaun Dezastres husi distritu, ka haruka bá Centro Operasaun Dezastres ne’ebé estabelese tiha ona iha Diresaun Nasional Jestaun Dezastres.

Maibé mós medida hirak ne’e implementa tiha ona husi Governu  dezenvolve hela planu apoiu bá situasaun kalamidade bo’ot ne’ebé provoka husi dezastre natural iha eskala bo’ot – hanesan rai nakadoko iha magnitude bo’ot, tsunami ka ciklone. Liu husi Polítika Kooperasaun, Koordenasaun Rejional no Internasional estabelese tiha ligasaun kooperasaun hó organizasñs  internasionais.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=3265