Governu Timor-Leste no parseiru sira lansa rezultadu ba klasifikasaun dahuluk kona-ba Inseguransa Alimentár Aguda IPC nian

Ministériu Agrikultura no Peska, liuhusi Konsellu Nasionál ba Soberania, Seguransa Alimentár no Nutrisaun iha Timor-Leste (CONSSANTIL – Akrónimu iha lian-portugés), ho apoiu husi Programa Alimentár Mundial (PAM) no husi Organizasaun Nasoins Unidas ba Alimentasaun no Agrikultura (FAO, akrónimu lian-inglés), iha loron 14 fulan-fevereiru tinan 2023, realiza serimónia lansamentu ba klasifikasaun kona-ba Inseguransa Alimentár Aguda IPC nian (Klasifikasaun Integrada ba Faze Seguransa Alimentár). Eventu ne’e hala’o iha sala konferénsia City 8, Dili.

Klasifikasaun kona-ba Inseguransa Alimentár Aguda IPC nian  hanesan ferramenta ida ne’ebé ho objetivu atu hadi’a análize seguransa ai-han no foti desizaun nian, ho foka liu ba objetivu tempu badak atu prevene, mitiga ka hamenus inseguransa ai-han grave. Análize ne’e halo diferensa ba nivel inseguransa ai-han ho faze lima ne’ebé lahanesan: 1 – mínima ka laiha inseguransa ai-han aguda; 2 – ‘stress’ ai-han; 3 – krize  ai-han; 4 – ai-han emerjénsia; no 5 – katástrofe ka hamlaha.

Rezultadu sira husi análize ne’e, hatudu katak, daudaun ne’e Timor-Leste iha ema rihun 300 maka enfrenta inseguransa ai-han ne’ebé aas (IPC Faze 3 no 4) no prevee katak ema rihun 262 sei enfrenta inseguransa ai-han ne’ebé aas durante períodu tuirmai, husi fulan-maiu to’o fulan-setembru tinan 2023.

Munisípiu sanulu-resin-ida husi munisípiu sanulu-resin-haat klasifika ona hanesan faze da-3 (krize) no munisípiu tolu maka klasifika hanesan faze da-2 (stress).

Fatór prinsipál hodi hamenus kapasidade família sira hodi asesu no sosa hahán sira, iha momentu ne’ebé relasionadu ho pandemia, ho efeitu husi funu entre Rúsia no Ukránia, aumentu globál ba hahán no kombustivel no inundasaun iha tinan 2020 no 2021.

Ministru Agrikultura no Peska no Prezidente CONSSANTIL, Pedro dos Reis, defende katak, “kooperasaun forte ida iha setór sira ne’ebé relasiona ho agrikultura no klima, ne’e maka fundamentál ba seguransa ai-han, hanesan problema prinsipál ida ne’ebé ita-nia país enfrenta”.

Governante ne’e afirma tan katak, ho “utilizasaun ferramenta multisetoriál no globál ida-ne’e, hodi halo análize ba seguransa ai-han, ita bele kompleta esforsu pre-ezistente sira hodi identifika populasaun sira ne’ebé vulneravel liu no fó rekomendasaun ba foti desizaun ida ne’ebé di’ak kona-ba formulasaun polítika sira ne’ebé bazeia ba dadus reál.

Cecilia Garzon, hanesan reprezentante PAM nian iha Timor-Leste, hato’o ninia apresiasaun pozitiva “ ba esforsu Governu nian ne’ebé asume lideransa hodi hala’o análize ida-ne’e sai realidade” no asegura disponibilidade PAM nian, ho ninia “sistema no esperiénsia”, hodi “apoia Governu ho meiu sira ne’ebé apropriadu liu hodi alkansa ema sira ne’ebé presiza liu”.

Reativa Grupu Traballu Tékniku ba análize krónika ne’ebé realiza iha tinan 2018, Governu Timor-Leste ho apoiu husi PAM, hala’o ona workshop ida ba formasaun no análize IPC, durante semana rua hodi hala’o Análize Aguda dahuluk IPC iha Timor-Leste. Grupu Tékniku Traballu ne’e iha membru proveniente 45 husi Ministériu Agrikultura no Peska, CONSSANTIL, Diresaun-Jerál Estatístika, PAM, FAO, ONG internasionál no lokál, diretór sira Seguransa Alimentár husi munisípiu ida-idak. Hodi konsolida fonte dadus ne’ebé luan, inklui rendimentu, seka, inflasaun, protesaun sosiál governu nian, produsaun ba hahán, nst., grupu serbisu ne’e alkansa ona konsensu ida kona-ba rezultadu sira ne’ebé sei publika.

Eventu ne’e konta mós ho prezensa husi Ministru Koordenador ba Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral.

 

Hodi haree relatóriu klika iha ne’e

Hodi haree rezumu klika iha ne’e

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=32097