Timor-Leste no Indonézia hala’o sorumutuk bilateral kona-ba adezaun Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komérsiu

Hodi hatudu Timor-Leste ninia kompromisu atu bele sai membru Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), ohin, loron 7 fulan-outubru tinan 2022, realiza reuniaun bilaterál ida ho Indonézia, liuhusi vídeo-konferénsia kona-ba beins no servisu.

Delegasaun timoroan ne’ebé lidera husi Xefe Ekipa Negosiasaun Timor-Leste nian, Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus (MKAE), Joaquim Amaral, ne’ebé iha sesaun abertura reuniaun nian fó énfaze kona-ba hametin relasaun bilaterál entre Timor-Leste ho Indonézia iha setór ekonómiku oioin.

“Reuniaun bilaterál ne’e marka momentu istóriku ida ba Timor-Leste, nune’e, ho apoiu husi Indonézia no ho Timor-Leste nia determinasaun, ita espera bele finaliza roteiru adezaun nian”, afirma Ministru Joaquim Amaral.

Aleinde Ministru Koordenadór, delegasaun timoroan mós komposta husi Vise-Ministru Komérsiu Indústria, Domingos Lopes Antunes no husi Embaixadora Maria Lurdes Martins de Sousa Bessa, Reprezentante Permanente Timor-Leste nian iha Jenebra, ho Grupu Serbisu Adezaun Timor-Leste nian ba OMK, liuhusi liña ministeriál no ajénsia autónoma sira.

Delegasaun xefia husi Embaixadór Indonézia nian iha Jenebra Dandy Satria Iswara, akompaña ho reprezentante sira hosi Ministériu Komérsiu, Ministériu Negósius Estranjeirus, Ministériu Indústria, Ministériu Agrikultura no Peskas nune’e mós Ministériu Enerjia no Rekursus Minerais.
Durante reuniaun bilaterál ne’e, Embaixadór Dandy Satria Iswara, hato’o ninia apresiasaun ba Governu Timor-Leste nia vontade, ne’ebé asume ninia kompromisu iha prosesu adezaun ba OMK. Nu’udar país viziñu ne’ebé besik liu no mós haree ba relasaun istórika, Indonézia kontinua afirma hodi hametin ninia relasaun bilaterál ho Timor-Leste, inklui relasaun ekonómika, liuliu fó asisténsia ba kapasitasaun rekursus umanus.

“Indonézia nafatin fó apoiu tomak kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste nian ba OMK no kumpre meta adezaun nian ba tinan 2023, nune’e mós kona-ba adezaun ba ASEAN. Adezaun Timor-Leste ba OMK sei mellora prezensa membru sira Sudeste Aziátiku nian iha OMK”, deklara Dandy Iswara.

Prosesu adezaun Timor-Leste nian ba OMK ne’e marka ona pasu signifikativu dezde Reuniaun Dahuluk Grupu Serbisu nian ne’ebé hala’o iha loron 20 fulan-outubru tinan 2020.

Timor-Leste, nu’udar país kandidatu, realiza hela alterasaun no adaptasaun nesesária sira ba ninia lejizlasaun atu aliña ninia polítika komersiál ho regra sira OMK nian. Hamutuk ho prosesu ida-ne’e, realiza hela sorumutuk hirak-ne’e ho objetivu atu negosia no asina akordu bilaterál sira kona-ba importasaun beins no servisu entre Estadu-membru sira.

Iha loron 15 fulan-jullu liubá, Nova Zelándia no Austrália manifesta sira-nia kompromisu hodi finaliza negosiasaun bilaterál sira kona-ba beins no servisu, liuhusi asinatura ba memorandu entendimentu entre Xefe Negosiadór, Joaquim Amaral ho Embaixadór sira husi Nova Zelándia no Austrália iha Timor-Leste, Philip Hewitt no William Terrence Costello, ida-idak.

Kona-ba plurilaterál, Timor-Leste marka ona istória nu’udar dahuluk hosi País Menus Dezenvolvidu sira (PMD), ne’ebé iha estatutu observadór durante realizasaun ba reuniaun Konferénsia Ministeriál, ne’ebé hala’o iha fulan-juñu tinan 2022, iha Jenebra, Suisa no hodi asina, iha okaziaun ne’e, adezaun ba inisiativa hamutuk kona-ba regulamentu nasionál serbisu nian, ho objetivu atu estabelese regra foun sira hodi halo ambiente regulatóriu ne’ebé favoravel liu ba negósiu no atu hamenus kustu komersiál ba fornesedór sira serbisu nian ne’ebé buka asesu ba merkadu estranjeiru sira.

Iha faze tuirmai, iha hela fulan-outubru, Timor-Leste mós sei konklui negosiasaun bilaterál sira no asina memorandu entendimentu ida-idak ho Kanadá no Filipina.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=31334