Parlamentu Nasionál aprova Rezolusaun ba ratifikasaun Akordu Kompaktu Millennium Challenge

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, akompaña husi Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Armindo Maia, Vise-Ministru Finansas, António Freitas, Prezidente Konsellu Administrasaun Bee Timor-Leste, E. P. (BTL, E.P.), Carlos Peloi dos Reis no Diretór Ezekutivu Nasíonal Compact Development Team Timor-Leste (CDT-TL), Embaixadór Constâncio Pinto, partisipa iha sesaun plenária ba diskusaun no votasaun proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál ba ratifikasaun Akordo Kompaktu Millennium Challenge.

Proposta Rezolusaun ne’e aprova ona ho votu afavor 40, abstensaun 10 no laiha votu kontra.

Paktu kooperasaun ida-ne’e assina ona iha loron 19, fulan-jullu, husi Ministru Fidelis Magalhães, reprezenta Governu Timor-Leste no Vise-Prezidente ajénsia governamental Amerika nian Millennium Challenge Corporation (MCC), Cameron Alford.

Iha sesaun plenária, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus halo enkuadramentu jerál  ba etapa prinsipál akordu nian, husi prosesu atu hili no atribui akordu kompaktu ne’e ba Timor-Leste to’o razaun sira atu hili componente sira ne’ebé implementa tuir paktu kooperasaun ida-ne’e.

Membru Governu sira no responsável BTL nian hatan ba kestaun no rekomendasaun sira, iha nível tékniku, legál no finanseiru, ne’ebé aprezenta husi komisaun parlamentar sira no deputadu sira.

Programa ne’e, hodi implementa durante tinan 5 no ho investimento total millaun dólar amerikanu 484, iha komponente prinsipál rua, hodi hadia área rua ne’ebé importante loos ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian, edukasaun no saneamentu, abastesimentu bee no drenajen.

Komponente bee, saneamentu no drenajen ho objetivu atu hamenus kontaminasaun ba bee moos no bee iha rai-okos ne’ebé bele fó moras, impede moris-di’ak no saúde ba labarik no adultu sira. Projetu ne’e inklui konstrusaun ba fábrika ida hodi halo produsaun dezinfetante kímiku ba abastesimentu bee iha sidade, konstrusaun ba sistema sentrál dahuluk bee reziduál nian iha país, hadi’a rede drenajen ba kapitál Dili no ba munisípiu viziñu haat, reforma polítika no institusionál sira nune’e mós mudansa sosiál no komportamentu hodi hadi’a sistema saneamentu báziku no jestaun bee iha nivel doméstiku.

Projetu bee, saneamentu no drenajen nian, alende ninia impaktu diretu ba ita-nia sidadaun sira-nia saúde, buka mós atu hamenus risku inundasaun nian, ne’ebé hasusar ona ita-nia país iha tinan hirak ikus ne’e, evita ninia impaktu ambientál no sosioekonómiku, liuhusi asegura jestaun ba bee no saneamentu ida ne’ebé sustentável.

Komponente edukasaun ho objetivu atu hadi’a kualidade ensinu sekundáriu nian ba alunu sira, liuhusi hadi’a ensinu sekundáriu no lideransa eskolár sira husi munisipiu sira hotu. Projetu ne’e sei estabelese instituisaun formál sertifikasaun formasaun nian dahuluk ba formasaun profesór sira iha nasaun ne’e, sei hanaran “Sentru Exelénsia”, ne’ebé sei fó formasaun no sertifikasaun profisionál ba profesór no lideransa sira ensinu sekundáriu nian iha tempu ohin loron no aban-bainrua. Investe iha formasaun ba profesór sira, sei prodús eskola sekundária sira ne’ebé di’ak liu, ho alunu sira  ne’ebé bein preparadu  ba merkadu serbisu ka ba edukasaun pós-sekundária no nune’e aumenta ninia kapasidade hodi kontribui ba kreximentu ekonómiku país nian.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=31238