Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, hala’o vizita ba sub-distritu sira atu halo konsulta ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál nian, mak sorumutu Konsellu Ministrus la hala’o hanesan bai-bain iha loron kuarta-feira tanba ne’e, iha loron 10 no 11 fulan Maiu liubá Membru sira Konsellu Ministrus nian hala’o fali sorumutu iha sesaun estraordinária ida. .
Iha ajenda tau asuntu sira hanesan Lei ba Investimentu Privadu, palu ba estabelesimentu Banku Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste, nomeasaun ba membru Komisaun ba Akompañamentu Prosesu Promosaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no ba Komisáriu Timor-Leste nian ba Aliansa ba Sivilizasaun sira, Rejime Espesiál Kareira nian ba Profisionál sira Kliníka Saúde no Asisténsia Médika ne’ebé liu tiha diskusaun, hetan aprovasaun ba asuntu sira-me’e hosi Konsellu Ministrus.
Maske nune’e, iha análize ida espesífika liu ba Lei Investimentu Privadu, ne’ebé hato’o hosi Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu, hatudu empeñu Governu nian kona-ba hamoris riku-soin no empregu la liu hosi atividade sira no kuadru sira Estadu nian.
Iha perspetiva atu dada investimentu privadu, tenke altera lejislasaun ne’ebé iha kona-ba investimentu nasionál esternu ho lei sira foun ne’ebé bele aplika ba investór sira la haree ba nasionalidade ka rezidénsia. .
Lejislasaun ne’ebé hetan aprovasaun estabelesa kuadru legál ba lokál investimentu prosesamentu ida simples no atendimentu ida úniku ba investór sira no determina konjuntu direitu no garantia sira báziku ba ivestór sira iha setór hotu-hotu, la haree ba nasionalidade. Esklarese kona-ba benefísiu, insentivu fiskál no aduaneiru sira, nune’e mos kondisaun ba arendamentu imóvel sira Estadu nian no subsídiu sira ba formasaun traballadór nasionál sira..
Governu hakarak, nune’e, promove investimentu privadu pur pesoa singulár ka koletiva sira, la haree sira nasionál ka estranjeiru, nune’e mos investór lokál sira, rezidente ka la’e..
Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu hetan mos aprovasaun ba planu dezenvolvimentu Banku Nasionál Dezenvolvimentu Timor-Leste mak fo dalan hodi hahú prosesu formál atu harii Banku ida-ne’e. .
Nune’e, Konsellu Ministrus defini ona tipu banku atu harii, detensaun kapitál no kalendarizasaun ba atividade sira-ne’ebé presiza ba nia implementasaun.Ida-ne’e hanesan banku ida ho “Klase A” ne’ebé nia asaun sei sentra iha finansiamentu kapitál ba funsionamentu empreza sira média no bo’ot, ne’ebé mak bele apoia emprezáriu sira no dada investimentu privadu.
Prosesu harii Banku Nasionál Dezenvolvimentu obedese ba rekizitu sira oi-oin ba orden juríka, kontabilistika no finanseira. Ida-ne’e obriga elaborasaun Dekretu-Lei kriasaun ida, ho estatujtu sira, Regulamentu Internu ba funsionamentu no aprovasaun ba lejislasaun ne’ebé mak permite atu harii entidade bankária Estadu nian no ikus mai fa’an partsipasaun ba terseiru sira inklui mos privadu timór-oan sira.
Banku foun ne’e sei iha nia formatu parseria públiku-privadu ne’ebé maioria kapitál (51%) detidu hosi Estadu no 49% hosi invstór privadu sira no hosi Banku Rakyat Indonésia (BRI) ne’ebé mak sei presta mos apoiu iha jestaun ba Banku Nasionál ne’e.
Nomeasaun ba membru Komisaun Akompañamentu Prosesu Promosaun Polísia Naskionál Timor-Leste (PNTL) hanesan Rezolusaun seluk ida mak hetan mos aprovasaun. Lista ba membru nain 7 ne’e kompostu hosi naran no kargu mak hanesan tuir-mai: Dra. Isabel Ferreira (prezidente), Sra. Madre Guilhermina Marçal (vogál), Dr. Anacleto Ribeiro (vogál), Komisáriu Afonso de Jesus (vogál), Superintendente-Xefe Faustino da Costa (vogál), Superintendente-Xefe José Soares (vogál) e Sr. Bart Laan (vogál).
Nomeadu mos Profesór Benjamin de Araújo Corte-Real, hanesan Komisáriu Timor-Leste ba Aliansa Sivilizasan, tanba personalidade ida rekoñesidu ho méritu no prestijiu. Aliansa Sivilizasaun nian promove, hamutuk ho komunidade internasionál, diálogu no asaun konjunta sira hosi universu kulturál sira oi-oin no defende diversidade no toleránsia hanesan valór primordiál sira ba konstrusaun Paz iha nasaun sira, motivu ne’ebé mak lori Repúblika Demokrátika Timor-Leste hakarak hola parte ba.
Ministériu Saúde hetan aprovasaun ba Rejime Espesiál Kareira ba Profisionál Klíniku Saúde mak enkuadra profisionál sira, afetu ba Administrasaun Públika, ba Rejime Espesiál Kareira no aplika ba sira-ne’ebé hala’o ezersísiu funsaun iha estabelesimentu públiku saúde nian.
Jestaun ba profisionál sira-ne’e obedesce ba prinsípiu integrasaun no Servisu Nasionál Saúde nian – atu nune’e iha armonia ida entre nesesidade organizasionál no kuadru efetivu sira -valorizasaun Profisionál Saúde – ba nia koñesimentu ne’ebé hetan no ba nia empeñu, ho objetivu atu aplika di’ak liu-tan rekursu umanu sira ba defeza interse públiku iha domíniu saúde nian -, estímulu ba dezenvolvimentu profisionál no ba estrutura kargu no kareira nian.
Kuadru Kareira Profisionál Klíniku Saúde ne’e fahe ba iha grupu lima: kareira médika, kareira saúde públika, kareira enfermajem, kareira parteira sira no kareira ba tékniku diagnóztiku no terapeútika. Iha kuadru ne’e bele diztingi kareira tipu rua: kareira ospitalár no kareira ba kuidadu primáriu sira.
Evolusaun iha kareira tuir Rejime Kareira no Kargu Diresaun no Xefia Administrasaun Públika nian.
Dekretu-Lei mak regulamenta ba asisténsia médika iha estranjeiru, hanesan prevee iha Lei Sistema Saúde nia, aprezenta hosi Ministériu Solidariedade Sosiá, hamutuk ho Ministériu Saúde.
Aprovasaun Dekretu-Lei ne’e tuir Prorama IV Governu nian mak prevee revizaun no aprovasaun lejislasaun ba setór saúde hodi promove igualdade iha asesu ba kuidadu saúde nian.
Ministru Saúde, tuir projetu ne’e, sei aprova guia ida ne’ebé mak sei deskreve tratamentu sira, intervensaun ka ejame diagnóstiku esensiál sira mak, tanba imposibilidade materiál ka umana, labele hala’o iha estabelesimentu sira públiku saúde nasionál ho nune’e bele hatudu instituisaun estranjeira sira ne’ebé bela presta kuidadu saúde ho kualidade no kustu ne’ebé razoável
Alende matéria ne’eb’e hetan aprovasaun, Konsellu Ministrus analiza mos Org’anika Minist’eriu Negósius Estranjeirus nian, estudu kona-ba Avalisaun ba Kualidade Servisu (mai hosi Ministériu Finansas), sintize ba Planu Reintegrasaun estudante medisina nain 465 mak fila mai Timor-Leste iha tinan ida-ne’e (aprezenta hosi Ministru Saúde) no mos Estatutu Profisionál ba Guarda Prizionál sira no kona-ba Kareira ba Konservadór no Natáriu sira hosi Minist’eriu Justisa.
Proposta alterasaun ba estrutura Orgánika Ministériu Negósius Estrangeirus ho hanoin atu klarifika liu-tán atribuisaun no kompeténsia servisu sira Ministériu nian.
Ministériu entende katak iha nesesidade atu hadi’ak, inkrementa no adapta organizasaun servisu nian, inklui misaun diplomátika no postu konsulár sira, aumezmu tempu promove profisionalizmu, efikásia no rigór servisu sira ne’e.
Minist’eriu Finansas aprezenta rezultadu Avaliasaun ba Kualidade Servisu nian mak solisita ba iha Ásia Foundation. Avaliasaun hala’o iha fulan rua dahuluk nian laran tinan ne’e nian no bazeia iha persepsaun utilizadór sira nian. Ida-ne’e mak mekanizmu report períodiku ne’ebé eskollidu ho intuitu atu ajuda prosesu hadiák servisu sira iha Ministériu Finansas nian.
Estudu ne’e revela katak interasaun ida frekuente ho prosesu aduaneiru, hatudu nível satisfasaun ida menór tanba konsidera hanesan komplikadu liu. Hosi sorin seluk, uzu Despaxante nian revela vantazozu no nesesáriu.
Iha relasaun ba Impostu, rezultadu sira hatudu katak informasaun fiskál ne’ebé presta ba diák. Kona-ba Aprovizionamentu, nível satisfasaun no konfiansa ki’ik, nune’e nota mos katak presiza hadi’ak kualidade no asesu ba informasaun kona-ba konkursu sira.
Iha jerál, konklui katak tenke kontinua atu hetan informasaun sira ba reasaun hosi parte utilizadór sira no iha tempu hanesan avalia reforma no hadiák prosesu nian. Disponibilidade no asesu ba informasaun tenke hadi’ak, nune’e mos formasaun (ho formasaun no sesaun traballu esternu sira) atu hasa’e kualifikasaun no kapasidade interna no insentiva dezempeñu.
Membru Konsellu Ministrus atenta,mos kona-ba planu Reintegrasaun estudante Medisina sira mak sei iha Kuba, ne’ebé hamutuk iha totál 465.
Proposta Reintegrasaun enkuadra iha Programa Dezenvolvimentu Rekursu Umanu sira iha Saúde maibé kustu ne’ebé mak afeta ba la kontempla iha Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2010.
Nune’e, MS aprezenta ona orsamentu ne’ebé konsidera nesesáriu duni ba implementasaun proposta Planu ida-ne’e mak hanesan ba konsiderasaun: viazen sira, treinamentu iha distritu sira, konstrusaun no reabilitasaun ba sede sira, materiál no ekipamentu sira eskritóriu nian, meiu meis dosente sira, materiál mobiliáriu sira, transporte, akomodasaun, ekipamentu laboratóriu no ekipamentu médiku sira no sel-seluk.
Analiza mos Estatutu Profisionál ba Guarda Prizionál sira, ne’eb’e Ministériu Justisa entende iha nesesidade aprovasaun kareira espesiál ida ba pesoál guarda prizionál ne’ebé mak rekoñese espesifisidade ba sira nia funsaun, limitasaun, restrisaun, responsabilidade no risku sira akresidu mak sira hetan iha lala’ok servisu profisionál nian.
Ministériu ne’e mos submete, ba apresiasaun, Dekretu-Lei mak aprova Kareira ba Konservadór no Notáriu sira ne’ebé defini nia estutu, integra mos rejime rekrutamentu, ingresu iha kareira, nomeasaun, progresaun no remunerasaun.
Iha suma
Aprovadu:
- Lei Investimentu Privadu;
- Planu estabelesimentu Banku Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste;
- Nomeasaun membruKomissaun ba Akompañamentu Prosesu Promosaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL);
- Nomeasaun Komisáriu Timor-Leste nian ba Aliansa Sivilizasaun sira;
- Rejime Espesiál Kareira ba Profisionál Klíniku Saúde sira-nian
- Asisténsia Médika iha Estranjeiu.
Adiadu:
- Orgânika Ministériu Negósius Estranjeirus;
- Sínteze Planu Reintegrasaun estudante medisina 465;
- Estatutu Profisionál Guarda Prisionál;
- Kareira Konservadór no Notáriu sira hosi Ministériu Justiça.