Sorumutuk da-2 Komisaun Koordenasaun no Akompañamentu Reforma Institusionál

Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, iha loron 22 fulan-jullu tinan 2021, iha Palásiu Governu, iha Dili, prezide sorumutuk da-2 Komisaun Koordenasaun no Akompañamentu ba Reforma Institusionál sira (CCARI-sigla iha lian portugés), ne’ebé kria husi Rezolusaun Governu nian nu. 29/2020, loron 19 fulan-agostu.

Aleinde Primeiru-Ministru, CCARI integra Ministru sira ne’ebé mak responsavel ba orientasaun implementasaun ida-idak husi reforma institusionál boot haat ne’ebé hala’o hela, ne’ebé iha ligasaun no iha objetivu komún oinsá mak atu hadi’a setór públiku ne’ebé bele jere no funsiona, no atu asegura katak Estadu funsiona iha kuadru legalidade no seguransa jurídika nian ida ne’ebé efetiva no ho maneira ne’ebé efisiente no efikás liu.

Partisipa iha sorumutuk ne’e, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru nian, Fidelis Manuel Leite Magalhães, ne’ebé tulun Primeiru-Ministru kona-ba koordenasaun globál ba reforma institusionál sira, no nu’udar responsavel ba reforma administrasaun públika. Vise Ministra Finansas, Sara Lobo Brites, ne’ebé responsavel ba prosesu reforma fiskál no jestaun finanseira públika, Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, ne’ebé dirije Reforma Judisiária no Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, ne’ebé lidera prosesu desentralizasaun nian.

Komisaun koordenadora ida ne’e ninia misaun mak atu estabelese diresaun no vizaun jerál sira kona-ba reforma ka programa sira, atu koordena dezeñu, programasaun no implementasaun ba reforma sira ne’ebé konsistente, atu promove sinerjia no kooperasaun entre reforma sira, atu halakon obstákulu no sobrepozisaun entre reforma sira, atu fó apoiu polítiku ba reforma sira no atu garante dezempeñu ida di’ak no implementa reforma sira ne’ebé oportuna.

Iha sorumutuk ne’e, aleinde fahe informasaun kona-ba evolusaun ba prosesu sira husi kada reforma, buka mós atu hatán ba dezafiu sira ne’ebé hasoru no foti desizaun sira ne’ebé nesesária atu hadi’a kada prosesu reforma nian.

Reforma Administrasaun Públika (RAP) nia objetivu atu transforma administrasaun públika, ho foku ba estrutura sira podér sentrál nian. Objetivu husi RAP mak atu hadi’a prosesu ba prestasaun servisu nian sira, reforsa responsabilidade no insentivu sira ba dezempeñu, hadi’a jestaun no dezenvolvimentu rekursus umanus, atu revee funsaun no estrutura sira administrasaun públika nian no hadi’a servisu administrativu sira ne’ebé fó ba sidadaun no ba empreza sira.

Reforma Fiskál no Jestaun Finanseira Públika (RFGFP-sigla iha lian portugés) ho objetivu atu hadi’a orsamentu sira, inklui ninia elaborasaun, transparénsia no ezekusaun. Reforma ida ne’e, tenke garante efetividade ba kustu/benefísiu ne’ebé boot liu iha jestaun finanseira no iha prestasaun servisu sira, atu desentraliza no hadi’a aprovizionamentu, jestaun finanseira no ativu sira no mós hadi’a mobilizasaun no kobransa ba reseita sira.

Reforma Judisiária (RJ) ne’e ho objetivu atu reforsa sistema Judisiáriu no instituisaun sira seluk ne’ebé envolve iha provizaun justisa nian.

Prosesu Desentralizasaun (PD) ne’e ho objetivu atu reforsa responsabilidade polítika lokál no munisipál, no governasaun di’ak, transfere funsaun no responsabilidade Governu Sentrál nian ba administrasaun subnasionál sira, dezenvolve mekanizmu sira desentralizasaun fiskál nian no halibur reseita sira husi ninia fonte rasik no hadi’a jestaun no administrasaun Munisipál sira.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=28954