Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-marsu tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-marsu tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Ministériu Finansas, iha Dili no, aprova ona Proposta Lei ba alterasaun dahuluk ba Lei n. 6/2016, loron 25 fulan-maiu, kona-ba Lei Resenseamentu Eleitorál nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho. Ho alterasaun ida-ne’e, ema ne’ebé ninia kartaun eleitorál lakon ka estraga dala tolu ka liu sei selu taxa ida bainhira trata kartaun foun. Atu garante seguransa ne’ebé maka’as liután iha resenseamentu eleitorál, prevee ona mós iha lei, posibilidade atu halo konfirmasaun dadus sira ho Ministériu Finansas, aleinde ministériu sira ne’ebé previstu nanis ona. Sertidaun batizmu no sédula pesoál komunidade izlámika nian sei labele uza bainhira hakarak halo inskrisaun iha resenseamentu eleitorál no iha tan elementu seluk maka hatama iha kartaun eleitorál no iha baze dadus resenseamentu eleitorál nian. Atu garante identifikasaun ida ne’ebé loloos kona-ba eleitór sira, prevee ona posibilidade atu rekolla dadus biométriku sira nu’udar dadus identifikativu eleitór sira-nian.

Aprova ona mós Proposta Lei ba alterasaun datoluk ba Lei n. 5/2006, loron 28 fulan-dezembru, kona-ba Órgaun Administrasaun Eleitorál, ne’ebé Ministru Administrasaun Estatál mós maka aprezenta. Proposta Lei ne’e hakarak halo adekuasaun ba konteúdu husi diploma legál foun sira no ba espesifikasaun husi konteúdu ambíguu balu ne’ebé eziste, nune’e mós, atu asegura koordenasaun kona-ba funsaun nian sira entre órgaun eleitorál rua, Komisaun Nasionál Eleisoins (CNE) no Sekretariadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE).

Hafoin aprezentasaun husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba situasaun epidemiolójika iha Munisípiu Kovalima, Konsellu Ministrus delibera ona atu hasai serka sanitária ne’ebé aplika ba munisípiu ne’e, exetu iha Postu Administrativu Fatumean, ne’ebé sei mantein to’o loron 21 fulan-marsu. Servisu Administrasaun Públika nian no eskola sira sei taka nafatin to’o loron 13 fulan-marsu oinmai, tuir determinasaun husi membru Governu sira ne’ebé sai nu’udar responsavel ba área sira-ne’e.

Konsellu Ministru mós delibera ona alterasaun dahuluk ba Rezolusaun Governu nian n. 12/2021, loron 8 fulan-marsu, ne’ebé impoin serka sanitária no konfinamentu iha Munisípiu Dili, to’o tuku 23:59 loron 15 fulan-marsu. Ho alterasaun ne’e mós bandu dezlokasaun liuhusi rai, tasi ka via aérea husi Munisípiu seluk mai Dili, exetu iha kazu hirak ne’ebé iha fundamentu forte ho razaun seguransa, saúde públika, umanitária ka seluk ne’ebé hatudu katak importante duni ba realizasaun interese públiku nian, no ne’ebé hetan autorizasaun husi Ministériu Interiór. Halo mós klarifikasaun katak ba ema ne’ebé la halo tuir orden no instrusaun husi autoridade kompetente sira, sei asume responsabilidade kriminál, tuir Kódigu Penál. Durante vijénsia rezolusaun ne’e nian, suspende transporte koletivu tula pasajeiru nian sira. Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu, Komérsiu no Industria, liuhusi despaxu konjuntu, sei define atividade ekonómika no servisu saida de’it maka tenke taka no sei define regra funsionamentu nian ba atividade sira seluk ne’ebé maka bele funsiona nafatin.

Ikusliu, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, no Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba Planu Adaptasaun Nasionál Timor-Leste nian ba risku klimátiku sira no ba kriasaun reziliénsia klimátika. Planu ida ne’e aprezenta medida lubun ida ne’ebé ninia objetivu maka atu hatán ba ameasa sira ne’ebé provoka husi alterasaun klimátika no hamenus impaktu husi vulnerabilidade nasionál sira, hanesan nivel tasi nian ne’ebé sa’e, inundasaun, anin boot, udan maka’as, bailoron naruk no akesimentu globál. REMATA

   Ba leten