Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 21 Abril 2010

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

no Porta-vòz Ofisiál Governu Timor-Leste

 

Díli, 21 Abril 2010

 

Sua Exa. Xanana Gusmão, Primeiru-Ministru Timor-Leste, hahú nia konsultas nasionais ho Povu kona-ba vizaun foun ida ba paíz, liuhusi Planu estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) ba períodu 2011 to’o 2030

 

Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hahú nia viajen bá iha distritus no sub-distritus Timor-Leste tomak laran, hodi hala’o konsultas nasionais kona-ba Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu (PED).

PED hanesan mapeamentu estratéjiku ida ba futuru, ne’ebé kobre períodu 2010 to’o 2030, ho objetivu atu lori Timor-Leste sai husi ekonomia ho baixus rendimentus ba paíz ho rendimentus médius altus, kleur liu ona, to’o tinan 2030.

Estratéjia ne’e, bazeia ba iha nesesidade atu Timor-Leste hetan armonia ho rejiaun no bele utiliza nia rekursus hodi maksimiza ka hasa’e aas benefísius ba tempu naruk iha áreas infra-estruturas, edukasaun, saúde, empregu no evolusaun setór públiku no setór privadu. Kona-ba tesidu fíziku no kulturál Timor-Leste nian tetu didi’ak ona iha PED, ho hanoin atu forma no hametin identidade nasionál ba tempu naruk, ne’ebé bele hametin unidade no sai hanesan buat ne’ebé timór nian rasik.

Planu ne’e estabelese vizaun kona-ba dezenvolve ekonomia ida ke moderna no diversifikada, ho infra-estruturas i ho kualidade di’ak, inklui estradas, bee, portus no telekomunikasoens. Agrikultura subsistênsia ka ne’ebé hodi hadau de’it moris, tenke troka ho agrikultura komersiál, atu bele aumenta rendimentus ba tempu naruk i ba komunidades tomak, no mós prodúz rasik hahán ba populasoens.

Tranzisaun signifika katak tradisaun Timor-Leste ne’ebé ho ekonomia rurál, tenke muda tomak ona iha 2030. Urbanizasaun progresiva ho planu ne’ebé di’ak, sei halo be, mais-de metade populasaun, bele moris iha áreas urbanas ka iha sidade laran, ne’ebé ekonomia servisus sei fó rendimentus sustentáveis ho kresimentus ba longu prazu entre setores hotu-hotu.

Setór petróleu, inklui produsaun petróleu no gás ho indústrias derivadas, hanesan petrokímikus, mak kaer papél fundamentál iha dezenvolvimentu. Indústria petróleu nian ne’ebé forte iha rai laran, sei harí baze industriál ne’ebé importante ba ekonomia. Servisus mak sei domina kona-ba empregu iha setores tomak laran, hanesan mós turizmu, komérsiu no administrasaun públika.

Sekretáriu Estadu Ágio Pereira dehan “Sua Exelênsia Primeiru-Ministru Xanana Gusmão haka’as-an tebes hodi garante unidade nasionál no inkluzaun iha prosesu dezenvolvimentu nasionál. Metas ka buat ne’ebé hakarak atinji mak oinsá bele lori ita nian nasaun la’o tuir estrada ida ke lais liu no sustentável, tuir dalan dezenvolvimentu, utiliza ita nia rekursus umanus i naturais hodi hasai ita nia paíz husi moris-kiak no halo nasaun ne’e sai dezenvolvida. Timor-Leste moris ona iha períodu ne’ebé hakmatek tebes, i ho kresimentu ekonómiku, tanba ne’e mak to’o ona tempu atu ita rasik halo planu ba ita nia perkursu ka dalan ba ita nia futuru. Planu estratéjiku Dezenvolvimentu nian hanesan veíkulu ka meiu ida ne’ebé ita bele utiliza hodi atinji ita nia metas no aspirasoens ba aban-bain rua hanesan nasaun ida.”

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=2697