Soru-mutu Konsellu Ministrus loron 14 fulan Abril tinan 2010

GOVERNU KONSTITUSIONÁL IV

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru nian iha loron 14 fulan Abríl, tinan 2010

Sorumutu Konsellu Ministru, iha loron 14 fulan Abríl, tinan 2010, iha kuarta-feira ida ne’e, hala’o iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, iha Díli, hahuu ho esklaresimentu kona-ba situasaun Ministru Negósiu Estranjeiru nian, iha órgaun komunikasaun sosiál sira nia oin. Tanba mensajen liu husi telemóvel ne’ebé Ministru Negósiu Estranjeiru haruka ba Sr. Primeiru-Ministru, liu husi Gabineti. Primeiru Ministru konsidera katak liafuan hirak hato’o hosi Zacarias da Costa durante prosesu ida ne’e “labele admite, labele tolera, halo afirmasaun ida ho intimidasaun no ladún iha valór”. Primeiru-Ministru dirije ba Ministru Negósius Estranjeirus katak “...ita boot halo sala tanba desizaun Primeiru-Ministru nian atu bolu embaixadór sira!”. Ikus liu, Zacarias da Costa husu deskulpa ba Konsellu Ministru.

Iha sorumutu ida ne’e, Konsellu Ministru analiza mós:

1. Rezolusaun ne’ebé altera Rezolusaun n0 16/2009, loron 19 fulan Agostu

Governu aprova tiha ona, iha fulan balu nia laran, atu harii Komisaun Interministeriál atu koordena programa Dezenvolvimentu Rurál. Tuir servisu ne’ebé hala’o tiha ona husi Komisaun haree katak iha nesesidade no importante tebes atu inklui iha Komisaun ida ne’e, reprezentante sira husi Ministériu Administrasaun Estatál no Ordenamentu Teritóriu, haree liu-liu kompeténsia ministériu ida ne’e nian iha ninia prosesu desentralizasaun administrativa Estadu nian no kriasaun munisipalidade sira.

2. Rezolusaun ne’ebé aprova Kontratu iha Tempu Badak nia laran ho Sunshine Petrol Group

Governu rezolve tiha ona atu promove kontratu ida iha fulan rua nia laran ho kompañia Sunshine Petrol Group, ne’ebé daudaun ne’e fornese kombustível ba jeradór EDTL. Justifikasaun ba kontratu iha tempu badak nia laran ida ne’e, tanba nesesidade klarifikasaun prosesu aprovizionamentu ne’ebé mak uluk hala’o tiha ona, hodi hamosu pedidu paresér nian ida ba Prokuradoria-Jerál Repúblika.

 

Konsellu Ministrus analiza tiha ona mós:

1. Proposta Lei kona-ba Investimentu Privadu

Lejizlasaun ida ne’e estabelese kuadru legál ba fatin investimentu nian ho prosesamentu simples no atendimentu ida de’it ba investidór sira no define direitu no garantia báziku hotu-hotu ba investidór sira husi setór hotu-hotu, nasionál ka internasionál.

Sistema ne’ebé prevee tiha ona no insentivu obedese ba eskalonamentu ida iha área jeográfika investimentu nian, nune’e atu favorese dezenvolvimentu ekonómiku iha Zona Rejionál Espesiál ne’ebé define tiha ona hosi lei ida ne’e.

Prevee tiha ona atu harii Ajénsia Espesializada ida ba Investimentu, hodi hatutan hala’o kna’ar no kompeténsia hirak Institutu Promosaun Investimentu Esternu no Esportasaun nian.

Hakarak halo revizaun lejizlativa ida ne’e, liu-liu atu sai hanesan promotór ba investimentu privadu hosi pesóa singulár ka koletiva estranjeira, nune’e mós ba investidór lokál sira ne’ebé hela iha nasaun nia laran ka hela iha estranjeiru, ne’ebé mak hakarak kontribui ho sira nia rekursu iha Timor-Leste.

Bele hateten katak, atu halo Lei ida ne’e, simu mós hanoin husi reprezentante investidór nasionál no estranjeiru sira, asessór no peritu nasionál no internasionál sira, nune’e mós funsionáriu no dirijente sira Administrasaun Públika nian.

2. Estatutu Ajénsia Espesializada Investimentu nian

Dekretu Lei ne’e aprova estatutu hirak Ajénsia Espesializada Investimentu nian, ne’ebé hanaran “Investe Timor-Leste”, sai nu’udar responsavel únika ba promosaun investimentu privadu no esportasaun iha país. Ajénsia ida ne’e sei sai nu’udar pontu atendimentu úniku husi ninvestidór privadu sira, hodi sentraliza prosedimentu administrativu uniforme iha asesu ba benefísiu no insentivu ne’ebé hatuur iha Lei Investimentu Privadu nian.

3. Regulamentu kona-ba prosedimentu Investimentu Privadu

Diploma ida ne’e halibur prosedimentu investimentu privadu oioin ne’ebé Ajénsia Espesializada Investimentu nian atu tau iha prátika hodi hala’o ninia atividade sira.

Prosedimentu administrativu ne’ebé prevee iha dokumentu ida ne’e hakarak sai simples, transparente no lalais, hodi permite artikulasaun ne’ebé presija ho entidade públika oioin ne’ebé envolve iha aprovasaun ba kualkér projetu investimentu no reinvestimentu nian iha Timor-Leste.

4. Estatutu Inspesaun Jerál Traballu nian

Objetivu Dekretu-Lei ida ne’e nian mak atu estabelese rejime estatutáriu ba atividade sira inspesaun, auditoria no fiskalizasaun nian, ba informasaun no akonsellamentu ne’ebé relasiona ho relasaun traballu Iha Timor-leste. Hakarak mós define kompeténsia sira Inspesaun Jerál Traballu nian (IJT) no forma prosesuál atu buka hatene responsabilidade sira bainhira hetan violasaun hasoru Lei no Regulamentu Traballu nian. Projetu ne’e prevee mós, iha ninia parte espesífika, atu regula rejime Karreira Inspetór Traballu no funsionáriu sira IJT nian.

Fiskalizasaun no konsensializasaun Empregadór no traballadór sira nian hetan ona promosaun husi Diresaun Nasionál Inspesaun Traballu (DNIT) ne’ebé pertense ba estrutura orgánika Sekretaria Estadu Formasaun Profisionál no Empregu. Maibé, atu servisu hirak Diresaun ne’e nian luan liután no hala’o tuir Padraun Internasionál Traballu nian, iha nesesidade atu estabelese Estatutu rasik ida, ne’ebé halo jestaun ba nia atividade sira.

Nune’e, Estatutu ida ne’ebé kria Inspesaun Jerál Traballu nian atu hodi hadi’a fortalesimentu Servisu Inspesaun Jerál Traballu nian iha país tomak, hodi prepara nia atu enfrenta no ultrapasa dezafiu hirak ne’ebé mosu iha Estadu Direitu ida, ne’ebé iha dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál, hanesan ho ida ne’ebé ita hakarak ba Timor-Leste.

 

   Ba leten