Soru-mutu Konsellu Ministrus loron 24 fulan Juñu tinan 2009

GOVERNU KONSTITUSIONÁL IV

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

KOMUNIKADU IMPRENSA

Soru-mutu Konsellu Ministrus loron 24 fulan Juñu tinan 2009

 

Konsellu Ministrus halo Soru-mutu iha loron-Koarta ida ne’e, loron 24 fulan Juñu tinan 2009, iha Sala soru-mutu Konsellu Ministrus nian, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova:

  1. 1. Dekretu-Lei ne’ebé altera Rejime Jurídiku Notariado nian

Tinan lima hafoin publikasaun husi Rejime Jurídiku Notariadu nian, no hó hanoin atu armoniza linguajen no termu tékniku sira atu fasilita interpretasaun ba aplikadór lei sira, propoin ona alterasaun balu atu adota medida hirak kona-ba simplifikasaun administrativa no lejitimasaun husi prosedimentu administrativu balun, hanesan introdusaun kona-ba mekanizmu justifikasaun no akizisaun nian husi direitu kona-ba propriedade imovel, no seluk-seluk tan no autorizasaun provizória ba ezersísiu husi atividade notariál husi notáriu sira ne’ebé la’ós timo-roan.

Nune’e, regulamenta intervensaun ba notáriu iha átu hirak ne’ebé sujeita  ba restrisaun no proibisaun sira no estabelese kritériu objetivu sira atu  evita adosaun ba prosedimentu ne’ebé la hanesan iha repartisaun notariál ida-idak.

Diploma ida ne’e prevé mós, tanba kuadru espesializadu sira iha área rejistu no notariadu nian la to’o, admisaun ba notáriu sira husi país sira ho sistema sivilista ba efeitu hirak kona-ba atividade notariál, no ida ne’e restrita funsaun téknika sira.

Alterasaun hirak ne’e lejitima prátika hirak ne’ebé iha vigór no adekua rejime notariál ba realidade país nian hodi konkretiza objetivu ida husi hirak seluk Governu Konstitusionál IV nian ne’ebé temi kona-ba konsolidasaun ba notariadu no asesu ba justisa.[1]

 

 

  1. 2. Dekretu-Lei ne’ebé kria Regulamentu Notariál

Rejime Jurídiku Notariadu nian estabelese orientasaun polítika sira ba sistema notariál Timor-leste nian no fó ba Governu responsabilidade atu regulamenta orientasaun polítika hirak ne’ebé define iha diploma legál ida ne’e. Hó dalan  ida ne’e, diploma ne’e regulamenta Rejime Jurídika Notariadu nian liuliu livru notariál nian sira, ninia eskriturasaun, guarda no arkivu, ata notariál sira no emisaun ba kópia, atestadu no sertifikadu sira.

Importante mós atu hatete katak, Dekretu-Lei ne’e elabora ho baze iha sistema jurídiku ne’ebé pretende duni ba país hanesan iha lei hirak ne’ebé iha ona vigór no ne’ebé temi kona-ba  Kódigu Prosesu Sivíl, husi Sosiedae Komersiál no Rejistu Komersiál, Rejime Jurídiku husi ema Koletiva sira sein fin lukrativu no Projetu kódigu Sivíl.

Hó Lei ida ne’e pretende utiliza meiu informátiku sira nu’udar forma simplifikasaun administrativa ne’ebé temi kona-ba resposta ba pedidu husi utente sira  relasiona ho komunikasaun entre servisu sira liu husi via eletrónika.

Konsellu Ministru analiza  mós:

  1. 1. Diploma Ministeriál ne’ebé kria Tarifa Sosiál ba Eletrisidade.

Membru Konsellu Ministru nian sira iha oportunidade hodi apresia posibilidade atu kria tarifa sosiál ida hó hanoin katak oferta tarifa subsidiada ba eletrisidade hanesan prátika ida ne’ebé komún iha país karensiadu sira. Iha país hirak ne’e Estadu kontribui ba enerjia elétrika nia folin hodi benefisia sosiedade.

 

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=2106