Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 11 Fevereiru 2010

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus i

Porta-Voz Ofisiál Governu Timor-Leste

 

Díli, 11 Fevereiru, 2010

 

Mari Alkatiri la dun iha informasaun kona-ba Negosiasaun Tasi Timor; nia intervensaun negativu ba interese nasionál

 

Relasiona ho deklarasaun husi Mari Alkatiri ba imprensa hatudu katak Sekretáriu Jerál Fretilin la dun informádu no reprezenta sala pozisaun Governu Timor-Leste nian kona-ba situasaun ne’ebe acktual negosiasaun Tasi Timor.

Lamentável tebes, Señor Alkatiri hatudu katak la dun fo apoiu ba estratéjia polítika nasionál mak importante tebes ne’ebé implementa hosi Guvernu Xanana Gusmão nian, hodi asegura dezenvolvimentu indústria petrulifera ida mak dinamika tebes ba Timor-Leste.

Alkatiri mós informa lia falsu ba públiku bainhira hatetan katak Guvernu Xanana Gusmão nian halo ona kontratu ho Petronas hodi “troka” Woodside iha projektu Greater Sunrise.

Deklarasaun ida ne’e la los no hatudu saladalan.

Governu Timor-Leste sedauk halo kontratu ida ho Petronas hodi troka Woodside ho nia parseirus konsorsíu sira. Governu Timor-Leste sedauk fó no sei la fó direitu explorasaun (a montante) iha área Greater Sunrise, tanba legalmente direitus sira ne’e pertense ba Woodside ho ninia konsorsíu sira.

Importante mós atu nota katak Governu Timor-Leste sedauk halo kontratu ruma (a juzante) kona-ba projektu Greater Sunrise nian ho kompanhia ruma inklui mós Woodside. Segmentu juzante nian sei inklui kontratu ba transportasaun (gazodutu) i prosesamentu (Sentrál GNL).

Negosiasaun hotu-hotu hala’o ho reprezentantes hosi Timor-Leste uza informasaun aktuál no klaru tebes hodi permite negosiador sira atu fó explikasaun adekuada kona-ba kestoens teknikas, komersiál e sosio-ekonómikas nian, hodi lori mai ba Timor-Leste Gazodutu no Sentrál GNL. Informasaun mai hosi estudus oi-oin halo hosi Primeiru Ministru Xanana Gusmão nia Governu, inklui estudu batimétriku ne’ebe realiza ho kooperasaun hamutuk ho Konsorsíu Koreanu no estudu viabílidade konjuntu entre Timor-Leste ho Petronas.

Rezultadus estudus hirak ne’e hatudu momos katak, diferente ho Alkatiri ho nia maluk sira inklui Woodside, sira bé iha pasadu fiar katak linha kadoras mai Timor-Leste teknikamente la viavél, Xanana Gusmão nia Governu mobilize esforsu tomak hodi hala’o estudu i hatudu prova ke kontrariu ho sira nian; katak kadoras mai Timor-Leste, distansia kilómetrus 200 deit, kompara ho kilómetrus 450 ba Darwin, ida ne’e viavél no ekonmikamente di’ak liu.

Mekanismu ba negosiasaun no diskusaun iha asuntus mak pertente ho explorasaun Tasi Timor, inklui projektu Greater Sunrise, estabelesidu hotu ona; ne’e inklui Regulamentu atu regula diskusoens, reunioens JPD nian ho Komisoens Sunrise, i se wainhira preszija, Konselhu Ministérial.

Governu sei buka atu halo negiasiasaun, liuhosi mekanismu hirak ne’e, planus dezenvolvimentu ba Greater Sunrise atu mai Timor-Leste; polítika ida ne’ebé hetan apoiu tomak iha Timor-Leste. Ida ne’e mak parte ida hosi estratéjia polítika nasionál kompreensivu iha Governu ne’ebé Primeiru Ministru Xanana Gusmão lidera atu asegura benefisisu ekonomiku ida mak dura no di’ak liu ba Timor-Leste, liu hosi manejamentu kapaas ba rikezas nasionál ne’ebé mak renovável (rekursus minerais)

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus tuirmai konfirma katak Governu Timor-Leste sei la kompromete halo komprimisiu, ho dalan ou forma sa deit, ho prinsipiu katak Planus Dezenvolvimentu area saida deit iha Greater Sunrise tenke primeiru fó benefisiu i importante liu-liu povu Timor-Leste mak dezenvolvimentu sustentável longu prazu nian.

   Ba leten