Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 2 Fevereiru 2010

Sekretaáriu Estadu Konsellu Ministrus

no porta-Vóz Ofisiál Governu Timór-Leste nian

 

Díli, 2 Fevereiru 2010

 

Medidas dezempenhu Ministeriál aumenta iha 2009

 

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus Ágio Pereira konfirma ona katak medidas dezempenhu kona-ba kapasitasaun ministeriál aumenta iha tinan 2009; hala’o servisus barak liudók ba nasaun kompara ho Governus sira uluk tau hamutuk.

Hasoru krítikas ne’ebé mai husi membrus opozisaun balu; Governu Xanana Gusmão alein-de hala’o ajenda sosiál no ekonómiku ne’ebé sólidu ka metin tebes durante ezekusaun Orsamentu Estadu iha tinan 2009, hatudu mós provas boa governasaun liuhusi medidas transparênsia meiu-termu nian, lubun ida. Orsamentu Estadu tinan 2010 nian estabelese duni atu hala’o dezenvolvimentu hodi hetan rezultados hirak ne’e.

Pereira explika nune’e “Enkuantu Konselhu Ministrus enfrenta dezafius barak iha metade mandatu tinan lima nian laran, inklui la iha dadus tanba la halo transferênsia formál, ho funsaun públika ida ke politizadu tebes, la iha akompanhamentu ba prosesus no ambiente seguransa mós la estável; maski nune’e Governu agora konsege kria metin ona klima páz no estabilidade hodi permite implementa lejislasaun xave no regras ne’ebé hasa’e liután kapasidade Governu nian iha linhas ministeriais no kria ambiente ne’ebé bele atrai investidores internasionais.”

Ho desentralizasaun ba linhas ministeriais sei aumenta liután rezultadus maibé presiza inklui mekanizmus seluktán hodi asegura “checks and balances” liuhusi estabelesimentu Sekretáriu Tékniku Aprovizionamentu no Komisaun Akompanhamentu ne’ebé sei serve hanesan komisaun supervizaun no akompanhamentu ba prosesu aprovizionamentu tomak.

Medidas hirak ne’e implementa depois-de hala’o formasaun ne’ebé di’ak, peskiza no diskusaun entre membrus Konselhu Ministru no staf Ministérius nian hodi determina dalan ne’ebé di’ak liu atu asegura sistema ne’ebé transparente i responsável liu.

Taixa ezekusaun orsamentál iha 29 Janeiru, 2010 ba Governu tomak mak 89%, i hein katak bele sa’e liután to’o tempu taka livru iha fulan Fevereiru, atu permite halo pagamentus ba beins no servisus ne’ebé hala’o antes-de 31 Dezembru, 2009. Rezultadus ezekusaun orsamentál aas tebes inklui Ministériu Solidaridade Sosiál (98%), Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu (97%), Ministériu Edukasaun (96%), Ministériu Agirkultura (98%), Ministériu Administrasaun Estatál (94%) no Ministériu Saúde (88%).

Despezas ba kapitál Investimentu Governu tomak nian atinji 83%, Ministériu Infra-estruturas nia taixa ezekusaun orsamentu mak 87% (inklui taixa ezekusaun 86% iha kapitál obras), hodi halakon tiha rumores kona-ba ezekusaun orsamentu Ministériu Infra-estruturas nian. Taixas Ezekusaun orsamentál tomak kalkula tuir duni nia tempu ho sistema “FreeBalance” ne’ebé dokumenta pagamentus tomak ba fornesedores sira; prosesu ida ne’ebé atualiza beibeik atu bele iha asesu públiku liuhusi internet.

Sekretáriu Estadu Pereira dehan “Xanana Gusmão nia Governu hasoru beibeik alegasoens husi opozisaun ne’ebé duun katak iha korrupsaun barak; uza alegasoens korrupsaun ne’e hanesan téknika espesífiku ida ne’ebé opozisaun sira kostuma halo iha nasoens ne’ebé foin mak dezenvolve-an, explora kestoens polítikas ne’ebé sensitivu tebes hodi halo ema la fiar no la fó valór ba Governur ne’ebé hili demokratikamente.’

‘Iha situasoens hanesan ne’e, públiku la hatene katak alegasoens hirak ne’e bele justifika ka lae; ne’é mak kestaun ida; depois husi parte akuzadus la hetan oportunidade ne’ebé hanesan atu defende-an entaun hetan prejuízus sai boot, imediatu no efetivu tebes, piór bainhira akuzadores ka duun-na’in sira mós la iha hatudu evidênsias atu reforsa sira nia alegasoens.”

‘Maski nune’e, Governu Xanana Gusmão Government transforma buat hirak ne’e sai di’ak fali, hodi loke tan oportunidades barabark atu harí sistema, prosesus no mekanizmus ne’ebé bele garante transparênsia; nune’e alegasoens no espekulasoens ho insinuasoens bele muda tiha ho informasaun ne’ebé loloos no supervizaun ne’ebé permite ema dezafia. Ami envolve assitênsia téknika ho klase mundiál hodi implementa no kontinua hadi’a kapasidades téknikas relasiona ho polítikas doméstikas, hanesan Komisaun Funsaun Públika, Komisaun Anti-Korrupsaun. Polítikas hirak ne’e hotu sei benefisia nasaun ida ne’e liuhusi boa governasaun no impaktu boot atu garante konfiansa públiku nian; maibé, sei iha dúvidas uitoan katak Governu no Ministrus sira hetan duni rezultadus barak; hatudu medidas dezempenhu ne’ebé aas liuhotu desde independênsia.”

 

   Ba leten