Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 27 Janeiru 2010

Sekretáriu-Estadu Konselhu Ministrus i

Porta-Vóz ofisiál Governu Timór-Leste nian

 

Díli, 27 Janeiru, 2010

 

Governu tama ba tinan 2010 ho medidas ne’ebé maka’as kona-ba transparênsia i kontabilidade ka prestasaun kontas.

 

Ho kriasaun Komisaun Anti-Korrupsaun independente ida, depois ho realizasaun EITI nian iha setór petróleu, adopta ka simu tan tekonolojias Finansas Públikas nian ne’ebé ho klase mundiál, alein-de profisionalizmu Funsaun Públika ho Komisaun Funsaun Públika ne’ebé kria ona, mak Governu Xanana Gusmão hakat tama ba tinan 2010, ho kaer metin nafatin ba nia kemetimentu boot kona-ba Governu ida ke transparente i responsável.

Depois-de hala’o prosesu konsulta iha 2008 atu identifika modelu ida ne’ebé di’ak liuhotu hodi kombate korrupsau no promove transparênsia, iha tinan uluk, halo ona leis kona-ba estabelesimentu Komisaun Anti-Korrupsaun independente ida, iha Timór-Leste, ne’e foin primeira vez. Komisaun ne’e hanesan órgaun independente ida ne’ebé hato’o relatóriu ba Parlamentu Nasionál ho mandatu atu hala’o investigasoens kona-ba atus korrupsaun, halo kampanhas edukasaun no fó konselhu/rekomendasoens ba departamentus públikus no ajênsias hotu-hotu, kona-ba oinsá bele prevene korrupsaun.Esforsu atu buka Komisáriu ida ne’ebé kompetente tebes, hala’o ona, hodi aprezenta kandidatu hahú kedas husi fulan Dezembru 2009.

Husi parte seluk, foin dadaun ne’e iha relatóriu ida ne’ebé dehan katak Timór-Leste mak lidera rejiaun Ázia Pasífiku tomak kona-ba boa governasaun/jestaun iha setór petroleum haré ba esforsus ne’ebé la’o tuir duni mekanizmu internasionál konhesidu ho naran Extractive Industries Transparency Initiative (EITI), ne’ebé define ona padraun golbál kona-ba transparênsia iha petróleu/mina, gáz no extrasoens minerais seluseluk.

Desde lansamentu relatóriu EITI Timór-Leste nian; Timór-Leste hetan apresiasaun/elojius husi Banku Mundiál no organizasoens independentes sira seluk tanba halo esforsus hodi garante transparênsia no responsabilidade iha jestaun setór petróleu; liu-liu kona-ba rekonsiliasaun no publikasaun reseitas governu nian no pagamentus industrias husi petróleu/mina, Gáz, no extrasoens minerais seluseluk.

Governu Xanana Gusmão fó sai ona nia planus atu halo jestaun finansas públikas Timór-Leset nian, sai hanesan mós jestaun ida ne’ebé transparente liuhotu iha mundu.Halo namanas diskusoens atu implementa sistemas ne’ebé bele fasilita eskrutíniu/verfikasaun husi públiku kona-ba finansas governu nian. Porta-Vóz Konselhu Ministrus, Ágio Pereira dehan nune’e “jerasaun tekonolojia jestaun finanasas tuir mai, sei halo be públiku bele buka tuir lala’ok prosesu orsamentu tomak, hodi haré iha ne’ebé lós mak gasta osan dólar, no bele hetan liután konfiansa iha prosesu,”

Sekretáriu Estadu Pereira dehan-tán katak “Iha nível hotu-hotu Governu nian, no iha Funsaun Públika, iha tinan 2010, ami sei kontinua dezenvolve liután ami nia prestasaun/dezempenhu kona-ba transparênsia no boa governasaun. Governu Xanana Gusmão sei kontinua tinan ida ne’e hala’o nafatin nia misaun hodi serve povu Tiór-Leste tomak ho kometimentu, determinasaun i integridade.”

 

   Ba leten