Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 22 Janeiru 2010

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus i

Porta-Vóz Ofisial Governu Timór-Leste

 

Díli, 22 Janeiru, 2010

 

Jestaun Finansas Públikas fó asesu ba públiku ho de’it “ buti butaun”

 

Konselhu Ministrus foin daudauk aprova ona emendas ka modifikasoens ba rejime jurídiku aprovizionamentu nian hodi nune’e bele hametin responsabilidade Ministériu idaidak nian atu hala’o prosesu tomak hodi garante katak ezekusaun orsamentu bele hetan susesu iha níveis hotu-hotu.

Mudansas ne’ebé halo mak atu estabelese Sekretariadu Tékniku no Komisaun ida ne’ebé inklui membrus sosiedade sivíl atu halo akompanhamentu no supervizaun diretu ba prosesus aprovizionamentu tomak. Medidas reforma nian seluk ne’ebé tuir mai sei halo maka hanesan modifikasoens kona-ba tezouru no rejimes “free balance”.

Xanana Gusmão nia governu halo planu atu bele hala’o movimentu ka asaun ne’ebé boot no desizivu tebes hodi nune’e jestaun finansas Timór-Leste nian bele sai mós hanesan jestaun ida ne’ebé transparente liuhotu iha mundu. Governu halo ona diskusaun barak ho Free Balance, fornesedór globál kona-ba solusoens “software” ba jestaun finansas públikas atu bele fó tan tulun hodi moderniza sistema jestaun finansas públikas Timór-Leste nian.

Sekretáriu-Estadu Pereira dehan “Jerasaun foun teknolojia jestaun finansas públikas sei permite públiku atu akompanha prosesu orsamentu nia lala’ok tomak, hodi haré osan dólar ne’ebé mak gasta ona, nune’e, bele aumenta liután konfiansa ba prosesu ida ne’e.”

Hanesan parte husi Modernizasaun Finansas Públikas no atu reforsa governasaun no transparênsia, Governu Timór-Leste sei implementa Sistema ne’ebé hanaran Sistema Eletróniku Aprovizionamentu, atu sidadauns hotu bele eskrutina ka haré didi’ak oinsá Governu hala’o aprovizionamentu, sesé mak hetan kontratu, no mós bele promove dezenvolvimentu ekonomia lokál i hadi’a jestaun despezas hanesan aumenta liután fornesedores sira nia konhesimentu no atensaun.

Pereira nota nune’e ‘To’o etapa teknolojia arte nian ida ne’e, signifika katak halo ona pasu boot tebes ida atu aumenta liután transparênsia no prestasaun kontas iha Timór-Leste ba Governu ida ne’e no mós ba Governu sira seluk iha futuru. Governu loroloron bele iha asesu imediatu ba dadus ne’ebé loloos nian hodi nune’e bele prepara orsamentu ba futuru no oferese sistema arkivu/rejistu ida ke kompletu hodi halo análizes ne’ebé kompletu kona-ba nasaun tomak. Inisiativas hanesan ne’e, sai hanesan susesu boot ba medidas anti-korrupsaun Governu Xanana Gusmão nian.”

Enkuantu nasaun sira seluk halo ona progresu ho jestaun finansas públikas, Timór-Leste sei buka namanas vantajens husi solusoens ne’ebé bazeia ba portál eletróniku ka website ne’ebé kompreensivu no integradu tebes hodi nune’e bele preenxe rekizitus ne’ebé nasaun ida presiza iha. Sistemas hanesan ne’e la’ós de’it oferese asesu públiku atu hetan informasaun ne’ebé tuir tempu maibé fasilita liga dadus finansas nian ho Objetivus Governu nian; ne’ebé bele hare tuir husi rezultadus ne’ebé mai husi alokasaun orsamentu ida-ida.

Pereira konklui hodi dehan nune’e “pasu boot iha transparênsia ne’e sei halakon espekulasaun barabarak kona-ba orsamentu ne’ebé aloka ka tau ona, taixa ezekusaun orsamentál, implementasaun projetus no fó sai mós dadus ne’ebé loloos, hare tuir tempu, ba públiku. Projetu ne’e sai hanesan empreendimentu tékniku ida ho dezafiu boot tebes; maibé inisiativa importante ida mós ba povu Timór-Leste atu bele hetan informasaun rasik no oinsá osan estadu ka povu nian bele jere no husi parte seluk, bele reforsa no salvaguarda di’ak liután kualidade kontrolu.”

 

   Ba leten