Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 20 Fevereiru 2010

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

I Porta-voz Ofisiál ba Governu Timor-Leste

 

Díli, Fevereiru 20, 2010

 

Klarifikasaun kona-ba posisaun Fundu Petroliu nian

 

 

Governu espresa preoukupasaun sériu tebes kona-ba ONG’s ho organizasoens sira mak distribui informasoens sobre Timor-Leste nia posisaun financéiru bazeia deit ba opiniaun duke análize hosi peritus financeíru sira.

Governu hakarak klarifika konseitu hirak ne’ebé mak la los, hanesan hatudu iha La’o Hamutuk nia deklarasoens relasiona ho posisaun Fundu Petroliu nian (FP)

La’o Hamutuk konlkui katak FP la benefisiu hosi investimentu “Bank of International Settlement.

Atu hatete momos kakat, data hotu-hotu demonstra posisaun jerál BIS ninia mandatu hatudu despenhu di’akliu fali invetimentu Banking and Payment Authority’s (BPA) hosi 9 Janeiru ho 9 Dezembru: BPA (+.17) vs.BIS (+2.47).

Posisaun ne’e aas tanba faktu katak mandatu BIS differente ho mandatu BPA ne’ebé investe 100% limitadu iha tezoru Estadus Unidus nian. BIS investe iha merkdus seluk ou kurso ho instrumentu investimentus seluk hodi hetan benefisiu ho retornu bót liu.

Estratéjia investimentus bazeia ba posisaun longu prazu tuir objetivus longu prazu fundus ne’e nian, ne’ebé labele haré deit ba intervalu loron tolu nolu laran hodi halo availiasaun.

Dezembru 2009 hanesan primeiru mess hatudu Saldo Fundu ne’e tún, tanba hasain osan aas ka barak liu fali petroliu nia rendementu; maibe, laiha diferensia retira fundus hosi PF ho tranferensias mensal (menus hosi receitas mak tama) ou bót liu fali retraksaun durante ne’ebá (hanesan akontese iha Dezembru 2009.

Maski posisaun BIS iha Dezembru 2009 fraku liu retornu BPA; ida ne’e la’os availiasaun konklusivu hosi posisaun etrátejia investimentu nian.

Risku assistemátiku bele minimiza liuhosi hasa’e variedade instrumentu investimentus hosi portofolio investimentu ida.

Ho investimentu ne’ebé halo deit iha Governu Estadus Unidus, Fundu Petroliu sei kontinua hatudu risku assistemátiku aas liu i proporsaun retornu longu prazu sei tún ka menus liu.

Intensaun atraente BIS ne’e para atu hahú prosesu diversifikasaun ho instrumentus investimentu seluk i kursos atu minimiza riskus hodi haboot retornu financeiru.

Peritus independents sira replika Fundu Petroliu nian ne’e i konklui katak diversifika Fundu Petroliu to’o 20% sei hamenus riskus ba Fundu ne’e kompara ho lei agora ne’e ne’ebé permite deit 10% hosi perspetiva investimentu longu prazu nian.

Investe iha “non-US government bonds” kompleta rekerementus ne’ebé legais bele minimize konsekuênsia kuandu osan dollar Estadus Unidus nia folin tún ka mosu resesaun iha Estadus Unidus. Diversifikasaun iha investimentu konsidera hanesan prátika kapaas liu iha mundu i ho ida ne’e fundu longu prazu bele iha vantajen atu hetan retornu tan.

Sekretáriu Estadu Pereira hatete “ Prezija koidadu tebes ho informasaun ne’ebé sira prodús no sírkula. Governu Timor-Leste iha peritus konhesidu iha mundu atu fó konselhu no halo monitorizasaun ba progresu Fundu Petroliu nian. Análize halo hosi peritus global sira bazeia ba experensia longu prazu iha merkadus, estratéjia diversifikasaun ho matenek ba administra fundu rikesas iha nasoens soberano barak.’

‘Ita enkouraja debate ho potenisa sistema transparente ne’ebé mak estabelesidu hosi Xanana Gusmão nia Governu, maibe bolu mós ba sira ne’ebé mak laiha kualifisoens profisionais apropriadu di’ak liu hadok-an ka para tiha ho deklarasoens hirak ne’ebé hatudo saladalan ba públiku, liu-liu kona-ba asuntu importante hanesan posisaun financeiru Fundu Petroliu Timor-Leste nian.”

 

   Ba leten