Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 20 Janeiru 2010

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus i

Porta-Vóz ofisiál Governu Timór-Leste nian

 

Díli, 20 Janeiru 2010

 

Timór-Leste mak di’ak liuhotu iha Ázia-Pasífiku kona-ba Transparênsia iha Jestaun Petróleu

 

“Revenue Watch” ka Observadór kona-ba Reseitas, haklaken katak Timór-Leste mak oras ne’e lidera iha rejiaun Ázia Pasífiku tomak kona-ba boa governasaun/jestaun iha setór petroleum liuhusi esforsus ne’ebé la’o tuir duni mekanizmu internasionál hanaran Extractive Industries Transparency Initiative (EITI), ka Inisiativa Transparênsia iha Indústrias Extrativas, nu’udár organizasaun ida ne’ebé define tiha ona padraun globál kona-ba transparênsia iha petróleu, gáz no setores minerais seluseluk.

EITI rekere atu kualkér Nasaun tenke servisu ho sosiedade sivíl no emprezas privadas atu bele alkansa nível transparênsia iha jestaun ba rekursus naturais Nasaun nian. Atu bele simu estatutu EITI nian, Nasaun ne’e tenke sai hanesan kandidatu ne’ebé preenxe ona indikadores xave haat hafoin sei presiza tan tinan rua hodi kompleta Validasaun husi EITI no halo kompletu nia estatutu.

EITI iha rekizitus 18 ne’ebé Nasaun ida tenke kumpri atu bele deklara katak la’o tuir dalan. Timór-Leste agora iha ona faze finál atu halo kompletu nia prosesu ho parte independente ne’ebé halo validasaun, ne’ebé oras ne’e daudaun hala’o revizaun ba sistema governasaun/gestaun petroleum nian.

Hanesan parte husi prosesu EITI nian, ezije ba Timór-Leste atu forma grupu “multi-stakeholder” ne’ebé Sekretáriu Estadu Rekursus Naturais S.E. Alfredo Pires prezide, atu dezenvolve planu atividade kompreensivu ida, no publika Termus referênsia kona-ba Grupu Trabalhu “multi-stakeholder”, no relatóriu EITI nian. Relatóriu EITI Timór-Leste nian lansa ona iha fulan Dezembru 2009 no fó sai liuhusi website EITI nian.

Prezidente EITI Peter Eigen dehan “Timór- Leste hanesan Nasaun mós ida ne’ebé halo uluk liu kometimentu ho EITI, no Grupu Trabalhu “Multi-Stakeholder” mós servisu maka’as tebes atu asegura katak EITI bele aprezenta relatóriu ne’ebé detalhadu ho kompletu kona-ba reseitas husi petróleu. Ha’u kongratula Governu no membrus Grupu Trabalhu “Multi-Sta keholder” kona-ba rezultadus boot ne’e”.

Nune’e, EITI iha ona serka-de Nasoens 30 ne’ebé besik atu kompletu ona. To’o agora foin Nasaun rua maka kompletu lós ona. Hein katak to’o Marsu 2010 Timór-Leste mós bele halo kompletu ninian.

Dezde halo lansamentu ba relatóriu EITI Timór-Leste nian; Banku Mundiál no organizasoens independents sira seluk hahí tebes Timór-Leste tanba esforsus ne’ebé halo atu garante transparênsia no kontabilidade iha jestaun setór petroleum; liu-liu iha rekonsiliasaun no pulbikasaun reseitas governu nian no pagamentus indústria mai husi petroleum, gás no setór minerál.

Sekretáriu Estadu Agio Pereira dehan “papél ida ke boot tebes husi Governu Xanana Gusmão nian, mak atu proteje no jere didi’ak setór petroleum hodi fó benefísius ba rekurus nia na’in rasik, mak povu Timór-Leste tomak. Transparênsia no kontabilidade hanesan prioridade zave atu asegura katak rekursus ne’ebé refere no reseitas mai husi ne’ebá bele responsabiliza ka aprezenta kontas ne’ebé loloos no bele halo tuir duni padroens globais kona-ba boa governasaun i Governu mós implementa halo di’ak. Ne’e mak marku miliáriu “milestone” ida ke boot liuhotu ba Governu no sosiedade sivíl no sektor privadu hodi nune’e bele kontribui maka’as ba dezenvolvimentu nasionál.”

 

   Ba leten