Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusionál iha 26 Novembru 2009

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

i Portavoz Oficiál Governu Timor-Leste

Díli, Novembru 26, 2009

 

 

Krescimentu sektor privadu iha Timor-Leste

 

“Desafio bo’ot ba Governu mak atu kria kondisoens favorável ba sektor privadu hodi dezenvolve-an,” afirma Sekretáriu Estadu, bainhira ami simu pose perspektivas iha Governu la dun di’ak, maibe ho espiritu polítikas hanoin ba futuro nian husi Governu ne’ebé mak lidera husi Xanana Gusmão, Gorvernu nia esforsu tomak iha sektor privadu agora komesa iha ona reflexos iha estatístika”.

“Governu nia polítika iha objetivus rua: atu despolítiza no implementa planu ida ke igual kona-ba projektus ho eskala bo’ot ne’ebe inklui no envolve Timor-oan hodi mobiliza sektor privadu; i fortifika ema sira no koperativas liuhusi promusaun empresarius kiik sira."

“Polítikas ne’e hatudu ona saida mak Governu konsidera fundasaun ka baze real ba sektor privadu iha Timor-Leste; maski nune’e dezenvolvimentu iha sektores ne’ebé la’os petroliferu sei lori tempu naruk tebes atu dezenvolve."

Kontribuisaun ida maka makas ba susesu ne’e maka mós rejime fiskál foun ne’ebé hetan ona klasifikasaun entre grupus ruanulu (20) ne’ebé di’ak liu tuir Relatóriu Doing Business husi Banku Mundial ba 2010, i klasifikasaun global muda husi 750 ba 19.0

Reiner Venghaus husi Grupos Banku Mundial ba Korporasaun Finansa Internasionál hateten “tuir previsaun krize ekonómiku global, hakman taixa no prosesus conformidades negosius nian refleta ka hatudu dunik Governu Timor-Leste ninia kometimentu atu hadía kondisaun sektor privadu ne’ebé agora hala’o hela daudaun."

Indikadores dezenvolvimentu 2008/2009:

• Rejistrasaun hotelaria 6 iha 2007 sae ba 66 iha 2008, fó servisus ba ema nain 600;

• Rejistrasaun restorante 2 iha 2007 sae ba 134 iha 2008. Ida ne’e inklue mós fatin deskansas ba bainaka sira iha áreas rurais ne’ebé kria servisus ba ema 1,500;

• Kompanhias ne’ebé rejistu 171 iha (2007), 850 (2008), i 949 (2009);

• Negosius kiik sira rejistu 1,212 (2007), 3,271 (2008), no 1,961 (2009);

• Iha 2007 kuantidades negosius temi iha leten fó ona servisu ba Timor-oan 343 no estranjéirus 32, iha 2008 ema railaran 378 no 61 estranjéirus, iha 2009 ema railaran 6392 i estranjéirus 596;

• Kuantidade turista mai Timor-Leste kontribui ona kresimentu ekonomia, iha 2006: 11,878, iha 2007: 12,980, iha 2008: 18,905;

• Reseita Taixa Doméstiku saé ba $ 2.787M iha 3º Trimestre 2009 kompara ho $2.76M iha Trimestre hanesan iha 2008. Iha períodu hanesan, receitas husi alfándega sa’e ba $4.98M husi $4.55M iha trimestre hanesan. Kresimentus ne’e sa’e aas maski governu hatama tiha ona reforma sistema imposto foun hodi hatún taixa hatudu katak iha ona sistemas ne’ebé kapás liu iha sektor privadu.

Iha 2008, Governu aumenta tiha ona despesas kapital dezenvolvimentu 654% husi 2006/2007 prevé alokasaun orsamentu atu konstroe fali infrastrutura nasionál, distritus no komunidades sira hodi fó apoiu ba sektor privadu bele dezenvolve-an.

Pereira konklui hodi hateten katak “polítikas ne’ebé inklui mós planu elektrifikasaun, pakote referendum i obras infrastruturas husi skalaun médio to’o bo’ot planeadu ba 2010 iha Timor-Leste tomak, maibe liu-liu áreas rurais, atu loke oportunidade iha Rain ne’e ho aksesus diak liutan ba fatin-hotu-hotu iha railaran, negosius bele hala’o iha kondisoens ne’ebé diak liu, i rekursus ne’ebé kapás hodi hadía distribuisaun produsaun ne’ebé importane tebes atu sustenta dezenvolvimentu ne’e ninia kontinuasaun ka sustentabilidade."

Orsamentu 2010 tau ona verba ida ho montante Dolares Amerikanu miliaun $217 ba infrastrutura atu suporte program servisus públikus ho medididas oin-oin inklui pontes, bé, edukasaun, projektus saúde no estradas ho estimasaun 3,000 kílometrus estradas rurais, 190 kílometrus ba estradas nasionál, i 100 kílometrus ba estradas urbanas, tantu loke estradas foun ou halo rehabilitasaun ba estradas tuan iha teritoriu tomak."

“IV Governu Konstituisionál iha visaun ho korájen atu infrenta desafios real iha ita nia Nasaun sem hanoin ida atu sai perfeitu, maibe ho prátiku i haré liu ba povu. Aproximasaun ida ne’e hahu ona transformausaun iha ita nia Rai no Povu, i mos prepara sira hodi infrenta desafius ne’ebé mai husi gobalisasaun nian."

   Ba leten