Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 11 Novembru 2009

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

no Porta-Vóz Ofisiál Governu Timór-Leste

 

Díli, 11 November 2009

 

Governu kometidu ona atu fornese eletrisidade ne’ebé estável i seguru ba nasaun tomak

 

Xanana Gusmão nia Governu submete ona ba Parlamentu Nasionál informasaun atuál kona-ba konstrusaun Sentrais Elétrikus, Estasoens Transformasaun no Linhas Distribuisaun ne’ebé bele fornese eletrisidade ba nasaun tomak, durante 24 oras loroloron.

Planus orijinais ka uluk nian altera ona depois de firma ka empreza konsulta independente ida Governu lori mai hanesan dilijênsia ka solusaun ida ke di’ak iha 2009; medida prekausaun atu hala’o fiskalizasaun hodi asegura rekizitus tomak, Kompanhia CNI22 ne’ebé simu kontratu atu mai harí Sentrais Elétrikus preenxe ona; maibé importante liu, mak oinsá bele integra objetivus foun ne’ebé foin trasa fali tuir Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Nasionál ne’ebé besik atu kompletu ona.

Planu eletrifikasaun agora integra iha planus dezenvolvimentu jerál nasaun ne’e nian; mak kumpri rekizitus kona-ba enerjia ba longu termu hodi harí infra-estrutura ne’ebé importante tebes no dezenvolve indústrias iha sektores hotu; inklui dezenvolvimentu refinaria iha rejiaun sul, baze apoiu no indútria LNG iha rai-laran.

Alteraseons ba planu no tempu, ne’ebé nia implementasaun to’o finais tinan 2011, fó tempu ba Governu atu sosa tán geradores foun rua ba sentrais ne’ebé bele uza fontes enerjia hanesan mós gás, diesel ka óleu pezadu. Desizoens kona-ba kombustível ida ne’ebé mak atu uza sei halo hamutuk ho Parlamentu Nasionál bainhira projetu ne’e besik atu kompletu ka hotu.

Mudansas seluk ne’ebé bele nota liu inklui hasa’e kapasidade produsaun Estasoens Eletrisidade nian husi 180 Megawatts (MW) ba kapasidade produsaun 250 MW, no muda kapasidade Linhas Eletrisidade Tensaun Alta nian husi 110 KV ba 150 KV no muda linhas eletrisidade nia naruk husi 630 Km ba 794 Km.

Planu Eletrifikasaun foun inklui konstrusaun Torres ba Linhas Eletrisidade no Sub-Estasoens, ne’ebé esensiál ba distribuisaun elétrika ba populasaun tomak no ba áreas dezenvolvimentu, i sei halo hamutuk ho Sentrais Elétrikus. Garante katak Planu ne’e sei tuir padroens internasionais.

Porta-vóz Governu nian Agio Pereira dehan “Sosiedade ne’ebé ohin loron ita konhese evolui ka dezenvolve tanba eletrisidade; i nune’e mós ho Timór-Leste. Fornese eletrisidade tenke konsidera hanesan direitu báziku inalienável katak labele nega no ne’e mak hanesan fundasaun ka baze ba ita nia ekonomia iha futuru.”

“La iha dúvidas katak planu ida ne’e ambisiozu no inovativu tebes. Nasaun ne’e desde uluk seidauk halo obra infra-estrutura ida ke boot hanesan ne’e; Rua-rua, hanesan prosesu ida ke ho dezafius barak no mós hanesan projetu; tenke buka halo duni buat ne’ebé ema hotu hein, mak eletrisidade ba 24 oras, i la iha ema seluk mak hakarak simu responsabilidade hanesan ne’e.”

“Tó loron ida tenki Governo ida ho barani hola pasu atu eletrifika nasaun ne’e tomak; Governu ida ne’e maka Xanana Gusmão nian rasik.”

Iha 2010, Governu hasa’e ba dobru orsamentu atu hetan solusoens kona-ba enerjia alternative.

 

   Ba leten