Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 30 Novembru 2009

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

i Portavoz Ofisiál Governu Timor-Leste

 

Díli, Novembru 30, 2009

 

Enerjia Renovável: Xanana Gusmão nia Governu halao hela ho investimentu iniciál

 

Hahú kedas husi 2007 IV Governu Konstituisionál tau ona prioridade atu dezenvolve enerjia renovável hodi konsumo iha Timor-Leste. Sekretaria Estadu Polítika Enérjetika foti tiha ona informasaun kompleto kona-ba rekursus ka fontes enerjia oi-oin mak favorável ba meiu ambiente nomos disponível iha Nasaun ida ne’e. Informasaun ne’e inkorporadu daudaun ona iha Polítika Nasionál Enérjetika nian ida ne’ebé mak luan. Iha tempu ne’ebé hanesan, Sekretaria Estado ne’e fasilita daudaun hela projetus barak mak kompletu i ho susesu diak fornese ona enerjia ba komunidade sira liu-husi rekursus mak renovável.

Estudo kle’an ida hala’o husi peritus “Martife” komesa iha 2008 hodi foti informasaun kona-ba existente poténsial enerjia renovável nian. Relatóriu inisiál ne’e deklara katak Timor-Leste iha potensial bo’ot tebes iha áreas bioenerjia (enerjia hidroeletrika, eólica, biomasa, jeotérmika, fotovoltaika, biogás i combustível renováveis). Relatóriu finál sei entrega iha fulan Maiu 2010.

Planu Eletrifikasaun Rural maka dezenvolve tiha ona iha Sekretaria Estadu Polítika Enérjetika foka liu ba fontes enerjia renovável hodi satisfaz nesesidade enerjia iha komunidades sira mak hela iha fatin izoladus no áreas rurais iha Nasaun ne’e. Tuir mai Programas Aksaun dezenvolve hela daudaun atu uza biogás, mini instalasoens hidroeletrikas, unidades solares e culheitas (agro). Programas Aksaun hirak ne’e hala’o hela ho partisipasaun direkta husi autoridades no komunidades lokais, i beneficia ona familias 3,000.

Programas Aksaun Biogas ne’e iha ona unidades gas ne’en (6) ho 10-20m³, unidade ida ho 75m³, i unidade ita tan ho 142m³ ne’ebe kumulativamente fó ona enerjia ba familias 219.

Programas Aksaun maka envolve mini instalasoens hidroeletrikas iha ona fasilidade ida iha Loihuno mak sei finalisa molok tinan ne’e remata i sei fo enerjia ba familias 50-100.

Programas Aksaun maka envolve Enerjia Solar, iha ona unidades solar 2,143 (hodi fornese ahi ba familias ho númeru hanesan) ho kapasidade entre 40-50 watts ho duransaun oras 5 kalan ida. Unidades tolu monta ona atu uza ba satélite TV iha sucos sira hodi permite aksesu ba informasaun.

Programas Aksaun maka envolve agroenerjia inklui plantasaun no instalasaun komponentes distilarias ka refinaria hodi hala’o prosesu biokombustível nian. Modelus organisacionál ba plantasaun no produsaun envolve ona grupus kooperativa sira. Grupus kooperativas 43 estabelese ona I benefisia ema 1,125. Destilaria ida ho kapasidade litrus 1,500 komesa ona produsaun.

Sekretáriu Estadu Ágio Pereira hatete “ buat ne’ebé lalos liu mak dehan katak Governu ne’ebé lidera husi Xanana Gusmão la komprometidu ka fó importansia ba enerjia alternativas tan-ba governu ida ne’e hahú kedas ho sentral elektrika hodi atende nesesidades imediatas iha nasaun ne’e nian. Governu sempre komprometidu ba enejia alternativas hanesan perspektiva longo prazu nian, maski káru ka dispendioso i povu Timor-Leste presija solusaun agora; maibe, ho dobru despesas ba enerjia renovável iha orsamentu 2010 hatudo katak governu kontinua fó importansia ba explorasaun no fornesimentu rekursus enerjia renovável, liu-liu iha áreas rurais remotas sira.”

Durante debates orsamentu Fretilin hato’o proposta ida atu reduz ba metade montante orsamentu aloka ba peskisa i troka fundus ne’e ba programas biodiversidades. Ida ne’e atu explika katak opsoens ba rekursus enerjia identifika ona, maibe necessariu tebes atu hala’o peskisa liutan hodi bele defini rekursu enerjia ida ne’ebé mak viável liu iha área idak-idak. Proposta ne’e la simu aprovasaun iha plenario.

 

   Ba leten