Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusionál iha 26 Outubru 2009

Deklarasaun Husi Portavóz IV Governu Konstitusionál,

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus

 

Díli, 26 Outubru 2009

Governu muda tiha kultura servisus públikus hodi fó sai rezultadus husi orsamentu

 

Ministra Finansas Timór-Leste nian, Sra. Emilia Pires, hasoru ona Komisaun C lori IV Governu Konstitusionál nia naran hodi hato’o rezultadus dezempenhu orsamental tinan 2008 no 2009 nian, hodi antesipa aprezentasaun prosedimentus orsamentais ba tinan 2010 nian.

Tinan 2008 hanesan tinan tranzisaun ne’ebé Governu Timór-Leste adopta sistema ho baze ba kaixa hodi halo jestaun ba finansas públikas atu bele kumpri seksaun 39.1 (b) Regulamentu kona-ba Jestaun Finanseira no Orsamentál ne’ebé dehan katak “kontas públikas tenke konsistente ho Sistemas Kontabilidade Internasionál.” Sistema ida uluk nian la halo tuir enkuantu ke baze adisionál mós la hanesan ho padraun internasionál.

Maski ho tranzisaun, iha 2008 Governu konsege dezenvolve iha kuaze áreas hotu, kona-ba reseitas no mós taixa ezekusaun orsamentál.

Iha 2006/2007 Governu uluk nian aprezenta relatóriu kona-ba reseitas ho valór $47.5m. Tinan tuir fali mai, maski reformas tributárias hamenus entradas, Governu foun konsege hetan US$69.9m iha reseitas doméstikas, média ida ho valór $5.8m fulan ida. Iha 2009, reseitas doméstikas nia média aumenta tan milhaun ida (1) kada fulan ($6.88m), hein katak sei hetan iha finais tinan fiskál 2009 aumentu boot tebes iha reseitas.

Iha 2006/2007, Governu uluk nian alkansa média ezekusaun orsamentál 48.9% iha osan husi totál orsamentu $328.6m. Iha 2008, orsamentu duplika ka aumenta dala rua no ho kapasidade servisus públikus ne’ebé sei hanesan, konsege alkansa ezekusaun orsamentál ho média 79% iha osan.

Previzaun ba ezekusaun orsamentál tinan 2009 haré katak sei di’ak liután. Oras nune’e iha tinan uluk, ezekusaun orsamentu nian foin to’o 37%; tinan ida ne’e 48% husi orsamentu tinan 2009 ezekuta ona. Taixas ezekusaun finál sei determina maka’as ho prestasaun servisus ne’ebé tuir tempu, barak mak tenke orienta ka organiza foun fali atu bele hatán hasoru nesesidades ne’ebé mosu husi krize umanitária oi-oin tanba dezastres naturais rejionais.

Rezultadus tomak reflete kometimentu Governu nian atu hadi’a kondisoens nasaun ne’e nian liuhusi jestaun finansas públikas ne’ebé efetivu no efisiente ne’ebé ikus mai sei rezulta indikadores ekonómikus ne’ebé einjerál di’ak liu ona.

Foin daudaun ne’e, Banku Mundiál nia Relatóriu kona-ba ema Halo Negósius tinan 2010 nian, temi Timór-Leste hanesan nasaun ida ho progresu maka’as iha reformas kona-ba “pagamentu taixas ”. Iha avaliasaun globál kona-ba servisus tributárius nian, Timór-Leste sa’e liufali pozisoens 56 iha tinan ida nia laran hodi hetan klasifikasaun 19.º entre total paízes 183. Ida ne’e halo nasaun Timor sai atrativu liutan ba investidor sira. Timór-Leste mós sa’e liufali pozisoens 9 iha kategoria jerál atividades halo negósiu nian no hetan klasifikasaun 164.º.

Timór-Leste hetan segundu lugár iha kresimentu ekonómiku ne’ebé lalais liu iha mundu tomak iha tinan 2008, i hetan duni kresimentu ekonómiku 12.8%. Projesaun ba tinan 2009 mós di’ak tebes, bele hetan pelu menus 8% ne’ebé presiza duni atu asegura dezenvolvimentu ne’ebé sustentável.

Iha Relatóriu kona-ba Dezempenhu Jestaun Finanseira Timór-Leste nian ne’ebé halo avaliasaun kona-ba tinan tolu antes de 2007, konstatasoens ne’ebé hetan hatudu katak iha “ Lala’ok no Hahalok ne’ebé la Produtivu” iha servisus públikus nia laran.

Relatóriu ne’e hatutuan nune’e “problemas barak iha sistema Jestaun Fianansas Públikas mai husi kultura organizasaun ne’ebé la di’ak ne’ebé karateriza ho falta transparênsia no responsabilizasaun, nomós ho korrupsaun sistémika. Staff altu nível nian barak liu mak la iha experiênsia lideransa no jestaun, no parâmetru insentivu ne’ebé iha sei fraku no la iha serteza. Jestores ka xefes sira ta’uk atu delega ka fó servisu, ne’ebé hamenus liután grau sentidu responsabilidade staff sira nian. Iha problemas hanesan staff sira falta servisu, no lakon motivasaun”.

Sekretáriu Estadu Konselhu Ministrus no Portavóz ofisiál IV Governu Konstitusionál observa nune’e: “ Ha’u fiar katak ami nia rezultadus ne’ebé pozitivus hatudu duni mudansa iha kultura servisus públikus. Progresus iha ezekusaun orsamentál no rekolha reseitas doméstikas ne’e servisus públikus ne’ebé hanesan mak hala’o, maibé Governu ida ne’e iha nia polítikas maka’as no metin nian no ajenda nasionál ida atu hala’o hamutuk. Prosesu orsamentu nunka transparente no abertu tebes ba debate hanesan agora ne’e nian.”’

‘Ami ativu tebes halo reforma no profisionaliza ami nia instituisoens, hanesan implementasaun komisaun funsaun públika, eskala salariál ne’ebé aas, promosaun bazeia ba sistemas méritokrátikus, inisiativas hala’o formasaun no kapasitasaun no sei to’o tempu ne’ebé ita nia funsionárius sira hotu ho lideransa i jestaun forte husi Governu ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, sei hetan liután kbiit no rezultadus boot tebes ba Nasaun ida ne’e.”

Aumentu iha ezekusaun orsamentál no reseitas doméstikas ne’e tanba sistemas foun no kontrolu, tanba implementasaun prosedimentus ne’ebé estritus ka maka’as liu, iha linhas atuasaun efisiente atu rekolha no identifika i determina metas/alvus iha áreas ne’ebé haré katak bele akontese fraude ka ema na’ok no halo korrupsaun, liuhusi medidas ne’ebé forte.

 

   Ba leten