Deklarasaun Porta-vóz IV Governu Konstitusional iha 10 Agostu 2009

Deklarasaun husi Porta-Vóz IV Governu Konstitusionál,

Sekretáriu Estadu ba Konselhu Ministrus

Díli,  August 10, 2009

IV Governu Konstitusionál ne’ebé Kay Rala Xanana Gusmão kaer, kompleta ona tinan rua ho marku ka susesu ne’ebé boot tebes.


Semana ida ne’e Governu Sua Exelênsia Kay Rala Xanana Gusmão nian asinala selebrasaun aniversáriu IV Governu Konstitusionál nian ba dala rua hanesan marku miliáriu ka susesu ne’ebé boot tebes.

Sekretáriu estadu ba Konselhu Ministrus no hanesan mós Porta-Vóz IV Governu Konstitusionál nian, Ágio Pereira deklara nune’e “ maski hasoru difikuldades oioin, Governu ida ne’e, nu’udár primeira koligasaun ka aliansa polítika ne’ebé kaer ukun iha rai Timór-Leste, prova duni katak diversidade ka diferensas polítikas bele dada/hakuak hamutuk fali no liuhusi diálogu i konkordânsia, bele alkansa progresu ho dezenvolvimentu.”

“ Ita hatudu ba ita nia povu katak ho unidade, solidaridade no vizaun ne’ebé hanesan kona-ba demokrasia, ita bele hahú kura no avansa ba oin, hodi kumpri deveres todan boot atu harí nasaun ida ne’e.”

‘Husi parte seluk, povu Timór-Leste tomak konsege hamrík hasoru dezafius iha tempu uluk, hodi kria klima estabilidade foun ida, ho sentimentu orgulhu no dignidade ne’ebé ita bele haré no sente rasik iha nasaun tomak laran.”

‘To’o ona oras atu ita tenke rekonhese duni susesus boot ne’ebé ita hetan hamutuk. Nasaun ida ke komunidade globál haklaken tiha ona tinan hirak liubá katak sei sai “estadu falhadu” oras ne’e hetan segundu lugár iha kresimentu ekonómiku ne’ebé ás liuhotu iha mundu rai klaran.’

‘Wainhira Nasoens Unidas sira aviza ita katak, ita sei demora pelu menus tinan sanulu, atu lori refujiadus 150,000 fila hikas ba sira nia uman, ita konsege halo, iha de’it tinan rua laran.’

‘Wainhira sira aviza ba ita katak dezentendimentu entre ita nia forsas armadas no ita nia polísia kle’an demais ona, ne’ebé susar atu hadi’a fali, ita prova katak durante tempu krize, depoisde 11 Fevereiru, 2008, ita nia sektór seguransa bele hametin fali, konsege rezolve divizaun boot iha tempu uluk nian, halibur hamutuk fali forsas ho nível orgulhu nasionál i profisionalizmu ne’ebé ás, i agora ita avansa daudaun ba oin hodi hametin liután dezenvolvimentu kapasidade institusionál.”

‘Enkuantu ita fiar katak polítikas sosiais ne’ebé halo ho laran luak bele fó fali esperansa ba ita nia maluk sira ne’ebé vulneráveis liu, ita bele asisti ita nia veteranus, idozus no sira seluktán, ho orgulhu boot, hahú simu daudaun sira nia osan pensaun.’

‘Desde 2007, maski hetan krítikas barak, ita nia Ministrus sira hamutuk ho Parlamentu Nasionál konkorda tau orsamentus ne’ebé boot liudók, kompara ho tempu Governu sira uluk nian tau hamutuk,tanba hakarak presta servisus ne’ebé di’ak liu ba ita nia povu; aumenta ita nia despezas iha áreas ne’ebé vitais hanesan Saúde, Edukasaun no Agrikultura no aumenta kapitál menór ho maiór ba dezenvolvimentu komunidades to’o pur sentu 339.’

‘Iha área hanesan empregu ne’ebé hasoru dezafius boot liu, iha tinan rua laran, ho ita nia kometimentu atu kria kampu trabalhu ita konsege loke tán servisu ba Timór-oan ema 85,500, aumenta seguransa alimentár ka hahán hodi reforsa áreas rurais’.

‘Ho estabelesimentu sentrus rekursus nasionais walu iha Rai laran bele oferese teknolojias foun, ekipamentus, treinus ka formasaun no asistênsia téknika ba agrikultores sira hodi hasa’e produsaun háre, hanesan produtu prinsipál ba povu Timór, husi 1.6 toneladas kada ektár iha tinan 2008 ba 2.45 toneladas pur ektár iha tinan 2009, no mós ho planu dezenvolvimentu peskas ne’ebé agresivu ka maka’as tebes bele benefisia ema peskadores to’o 2,149, aumenta produsaun ikan to’o 1,107,000 kg tinan ida.’

‘Reforsa liután sektór privadu hanesan mós evidênsia rezultadus ne’ebé di’ak tinatinan nian tanba haré katak reseitas husi taixa komersiál sa’e ba 56%, númeru total kontribuintes ka ema ne’ebé selu taixas/impostus mós aumenta ba 44% no reseitas alfândegas nian aumenta 30%, hodi hatudu katak reformas kombina ho sistemas ne’ebé efisientes bele enkoraja ka dudu ba oin kresimentu sektór privadu.’

‘Ita nia kapasidade institusionál mós aumenta lais no maka’as tebes tanba Governu harí tiha ona Komisaun Funsaun Públika atu regula servisus públikus no prontu atu harí Komisaun Anti-Korrupsaun ne’ebé sei sai hanesan órgaun independente ida hodi haré ba kazus korrupsaun iha níveis hotu-hotu iha Governu, no nia mandatu prinsipál mak atu kombate korrupsaun iha ita nia instituisoens tomak laran.’

‘Susesu ne’ebé boot liuhotu Governu Primeiru-Ministru Xanana Gusmão nian, maka oinsá bele despolitiza hodi hadók tiha nasaun ne’ebé fahe malu maka’as tanba krize 2006, hodi kria ambiente ida ne’ebé sidadauns hotu bele sente moris seguru ka ho hakmatek iha sira nia komunidades rasik laran.’

‘Soberania Timór-Leste nian agora metin liután tanba iha vontade boot no forte tebes atu asegura páz ida ke metin no naruk nian. Kometimentu ida ne’e reforsa ho administrasaun ida ke iha polítikas sosiais i fiskais ne’ebé define didi’ak hodi suporta dezenvolvimentu nasionál.’

‘Mós, tanba solidaridade ne’ebé forte tebes entre Governu, Parlamentu ho Prezidente, ne’ebé hametin ho espíritu unidade i orgulhu nasionál, maka bele kria ambiente seguransa nasionál ida ke di’ak liu, hodi nune’e bele ajuda garante katak ema sira ne’ebé koko atu estraga ka harahun ita nia nasaun nia naran furak, sei hetan kondenasaun ka kastigu ne’ebé boot.”

Sekretáriu Estadu ba Konselhu Ministrus aproveita hodi elojia ka hahí parseirus dezenvolvimentu, doadores, Forsas Estabilizasaun Internasionais, UNMIT, ONGs no operasoens karitativas sira hotu iha Timór-Leste ne’ebé kontribui ona ba implementasaun prioridades nasionais IV Governu Konstitusionál nian.

 

   Ba leten