“Matadalan ba investimentu” define elementu prinsipál sira hodi atrai investidór sira

Ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru no

  Portavós Ofisiál Governu Timor-Leste

 Díli, loron 30 fulan-maiu tinan 2017

“Matadalan ba investimentu” define elementu prinsipál sira hodi atrai investidór sira

“Matadalan ba Investimentu Timor-Leste nian” ne’e, lansa ona iha loron 21 fulan-maiu, durante eventu ida kona-ba diversifikasaun ekonómika, daudaun ne’e disponivel ona iha internet. Matadalan ne’e prodús hanesan feramenta ida hodi fó apoiu ba investidór nasionál no rai-li’ur sira nian husi empreza auditoria no konsultóriu Ernst and Young nian, iha koordenasaun ho Governu (liu husi Ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Agrikultura no Peska) noTradeInvest Timor-Leste.

Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, apela ona ba investidór sira atu utiliza “Matadalan Investimentu nian” ne’e hodi esplora oportunidade negósiu nian iha Timor-Leste no na’i ulun ne’e esplika mós katak nia oferese “informasaun esensiál sira kona-ba situasaun ekonómika nasaun nian no problema prinsipál sira kona-ba fiskál, legál no laborál sira, nune’e mós hahú negósiu ida iha Timor-Leste.”

Matadalan ne’e define fatór neen atrasaun nian iha Timor-Leste: rekursu naturál sira, kompromisu nasaun  nian iha dezenvolvimentu sustentavel, uzu dolar amerikanu, programa reforma sira nian,  integrasaun internasionál no rejime fiskál kompetitivu nasaun nian.

Aleinde mina-rai, gás no minerál sira, matadalan ne’e hateten “paizajen sira ne’ebé seidauk afetadu ho klima temperadu, subtrópika no trópika sira” ne’ebé “oferese poténsia boot ba turizmu”, no mós oportunidade iha agrikultura, floresta no akikultura. Na’i-ulun ne’e hateten mós katak “investimentu hirak ne’e hahú ona iha infraestrutura sira no dezenvolvimentu rekursu umanu sira”, hamutuk ho programa reforma nian ne’ebé daudaun ne’e la’o hela, “hodi prioriza no otimiza implementasaun ba medida ekonómika estruturál sira” ne’ebé fó ona rezultadu ho projetu sira ne’ebé maka kria empregu  no bele troka importasaun sira.

Kona-ba estrutura fiskál, “Matadalan ba invetimentu” ne’e, fó hanoin katak vantajen husi uzu dolar amerikanu iha Timor-Leste iha relasaun ho redusaun ba risku valór troka nian, hodi fó dalan ba “kontestu ida estavel liu iha ne’ebé atu dezenvolve operasaun sira” no nota katak “impostu fiskál sira, aduaneiru no taxa sira impostu indiretu nian ne’ebé maka ki’ik hela, kompara ho nasaun sira iha rejiaun Ázia-Pasífiku nian”.

Portavós Prezidénsia Konsellu Ministrus nian, Ministru Agio Pereira, hateten katak “iha tinan rua ikus ne’e, Governu halo ona progresu boot hodi hadi’a ambiente negósiu nian, hodi motiva diversifikasaun ekonómika no dada investimentu, ne’ebé fó empregu no kreximentu. Ita simu matadalan ne’e hanesan instrumentu apoiu nian ida ba investidór potensiál sira, atu nune’e sira bele haree biban saida maka eziste iha Timor-Leste; no ita fó aten-barani ba empreza sira hodi buka hatene iha ne’ebé maka sira atu investe ho efetivu liu, liuhusi ligasaun direta ida ne’ebé hanesan ho TradeInvest Timor-Leste”.REMATA

   Ba leten