Soru-mutu Konsellu Ministrus iha loron 4 fulan Novembru tinan 2009

GOVERNU KONSTITUSIONAL IV

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRUS


KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Soru-mutu Konsellu Ministrus loron 4 fulan Novembru tinan 2009

 

Konsellu Ministrus hala’o soru-mutu iha Kuarta-feira, loron 4 fulan Novembru tinan 2009, iha Sala Soru-mutu Konsellu Ministrus nian, iha Palásiu Governu Díli, no deside tiha ona :


1. Dekretu-Lei kona-ba Rejime Jurídiku ba Asessu iha Ensinu Superiór

Regulamentasaun ba kondisaun asessu ba estabelesimentu ensinu superiór, universitáriu no tékniku, hodi hare’e ba preparasaun siéntífika no koñesimentu ne’ebé mak fundamentál, atu hodi dezempeña funsaun importante País nian, iha kapasidade kuadru habilitadu.
Nune’e, Dekretu-Lei ida ne’e, tenki hola atensaun ba ezijénsia klareza kona-ba kritériu no ekuidade iha prosessu hotu-hotu, ne’ebé hahú husi kandidatura no selesaun preliminar, to’o iha avaliasaun ba kapasidade mínima ne’ebé ezijível ba frekuénsia no nia kualifikasaun rasik. Konsidera hanesan mós iha ezisténsia ba númeru kandidatus ida aas tebes, no mobilizasaun ekipa espesializada ba elaborasaun provas, ne’ebé impoen iha desentralizasaun ida no responsabilizasaun ba estabelesimentus ensinu superiór, hodi harii estrutura koordenasaun ida, ne’ebé iha kapasidade atu hala’o prosedimentu hotu-hotu, konposta hosi na’i ulun sira instituisaun oin-oin sira nian no áreas akadémikas, no iha autonomia ba desizaun.


2. Dekretu-Lei ne’ebé altera númeru 15/2008, loron 4 fulan Juñu (Regulamenta Pensaun Kombatentes no Mártires ba Libertasaun Nasionál)

Alterasaun bala dala tolu ida ne’e, kona-ba Dekretu-Lei númeru 15/2008, loron 4 fulan Juñu, regulamenta pensaun ba Kombatentes no Mártires ba Libertasaun Nasionál, no sei fó resposta ba alterasaun Lei númeru 3/2006, loron 12 fulan Abril, no ba lakunas no problemas implementasaun nian, ne’ebé hetan durante primeiru anu, iha ninia vijénsia.
Halo tiha ona regulamentasaun, nune’e mós, fórmula ba kálkulu montante Pensaun Espesiál ba Reforma, kritériu foun ba atribuisaun, no montante mínimu hirak ne’ebé foun kona-ba pensaun espesiál subzisténsia no sobrivivénsia, regras foun ba akumulasaun benefísius, obrigatoriedade ba divizaun pensaun sobrevivénsia husi titulares barak-barak, husi klasse preferensiál no ezisténsia pensaun ho montante superiór ne’ebé atribui ba proeminente figura Libertasaun Nasionál.
Dekretu-Lei ida ne’e, estabelese mós, prazu atu rekere pensaun, altera rekizitu formál ba prosessu, determina rejime akizisaun no lakon direitu ba pensaun, prevee possibilidade indeferimentu liminar ba rekerimentu no determina lejitimidade ba prátika aktu iha prosessu pensaun.


Konsellu Ministru analiza tiha ona mós:


1. Aprezentasaun observasaun Finál Komité Sobre Eliminasaun Diskriminasaun Kontra Feto

Komité ba Eliminasaun Diskriminasaun Kontra Feto, hato’o ba Konsellu Ministrus rekomensaun final estudu ne’ebé hala’o ba relatóriu governamentál, kona-ba matéria. Hato’o mós áreas ne’ebé iha preokupasaun boot ba situasaun Feto nian, iha Timor-Leste, no Konsellu Ministrus kompromete atu ratifika kestaun ne’ebé mak seidauk kontempla no haruka relatóriu anuál ida ba Komité Sobre Eliminasaun Diskriminasaun Kontra Feto.


2. Projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprova Sistema Lisensiamentu Ambientál

Konsellu Ministrus, apresia tiha ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprova Sistema Lisensiamentu Ambientál, ne’ebé prevê intervenientes, meius no órgaun desizaun sira, ne’ebé nesessáriu, atu halo avaliasaun no atribuisaun lisensa ambientál iha projetus públika ka privada, no nu’udar instrumentu ida ne’ebé valiozu ba prezervasaun meiu ambiente. Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu, iha missaun hanesan defeza no proteksaun ba ambiente. Dekretu-Lei ida ne’e, nu’udar instrumentu ida fundamentál ba previzaun, kontrolu konaba projetus ho impaktu ambientál ne’ebé signifikativu iha Timor-Leste.

   Ba leten