Soru-mutu Konsellu Ministru iha loron 12 fulan Agostu tinan 2009

GOVERNU KONSTITUSIONÁL IV

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRUS

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

Reuniaun Konsellu Ministrus nian, loron 12 fulan Agostu tinan 2009

 

Konsellu Ministrus halo soru-mutu iha loron Kuarta ida ne’e, loron 12 fulan Agostu tinan 2009, iha Sala Soru-mutu Konsellu Ministrus nian, iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova:

 

1. Dekretu-Lei ne’ebé aprova Rejime Remuneratóriu ba membru sira husi Komisaun ba Funsaun Públika

Membru sira Konsellu Ministrus nian ohin aprova Dekretu-Lei ne’ebé regulamenta remunerasaun mensál no subsídiu hirak ba membru sira husi Komisaun Funsaun Públika nian. Nune’e, membru sira Komisaun ne’e nian iha direitu ba remunerasaun mensál ida, bainhira hetan nomeasaun iha rejime dedikasaun eskluziva, ka subsídiu ida ba sesaun traballu nian, bainhira hetan nomesaun iha rejime dedikasaun parsiál.

2. Resolusaun ne’ebé aprova Pesoál sira ne’ebé atu integra iha Komisaun Funsaun Públika nian

Libório Pereira, ba prezidente no Abel Ximenes ho Olandina Caeiro nu’udár vogal sira, ne’e mak naran hirak ne’ebé hetan aprovasaun husi Konsellu Ministrus atu integra iha Komisaun Funsaun Públika nian.

Konsellu Ministrus analiza mós:

1. Aprezentasaun kona-ba Prioridade Nasionál sira

Iha Soru-mutu Konsellu Ministrus ohin nian, Ministériu Finansas aprezenta atualizasaun hirak kona-ba Prioridade Nasionál sira ba trimestre da-2. Ita hotu hatene kontinuidade husi progresu maske iha meta ne’ebé sei la’o hela no sei atinje iha tinan nia rohan. Iha sentidu ida ne’e, prioridade balu hetan liu dezenvolvimentu duké sira seluk. Hodi hanoin fila-fali Prioridade Nasionál sira: Seguransa ai-han no agrikultura, dezenvolvimentu rurál, dezenvolvimentu ba rekursu umanu, protesaun sosiál no servisu sosiál sira, seguransa públika, Governu ne’ebé moos no efikáz no asesu ba justisa, atividade hirak oin mai sei hahú ho identifikasaun ba meta prinsipál rua no objetivu sira iha estrutura Prioridade Nasionál sira 2010 nian. Importante atu fó atensaun ba orsamentu no kofinansiamentu husi doadór sira, atividade ne’ebé atu dezenvolve atu evita frakasu no/ka instabilidade husi programa sira no estabelese pontu partida nian ida ba realizasaun multi-anuál husi Planu dezenvolvimentu estratéjiku.

2. Rezolusaun ne’ebé aprova Komisaun Preparativu sira ba Munisípiu sira

Iha Soru-mutu Konsellu Ministrus ohin nian, diskuti mós posibilidade atu estabelese Komisaun Preparativu Nasionál (KPN) ida no Komisaun Preparativu Distritál (KPD) ida KPN no KPD sei sai nu’udár apoiu Governu nian, liuliu Ministériu Administrasaun Estatál no Ordenamentu Teritóriu (MAEOT), atu hodi estabelese munisípiu foun sira. Papél Koordenasaun ba implementasaun prosesu desentralizasaun nian sai hanesan responsabilidade MAEOT nian no iha sentidu ida ne’e mak Ministériu ida ne’e diskuti, hó membru Governu nian sira seluk, responsabilidade hirak ne’ebé bele iha husi kada Komisaun hirak ne’e atu bele aprova iha tempu tuir mai.

 

 

 

   Ba leten